EESTI TEADUSTE AKADEEMIA

EMAKEELE SELTS













    About

    Lahtiolekuajad:
    E 9–17
    T 12–16
    K 9–17
    N 12–16
    R suletud

    Aadress:
    Roosikrantsi 6
    10119 Tallinn

    Telefon: 6449331

    e-post:
    es@eki.ee

    Registrikood:
    80075963

    Arvelduskonto:
    EE862200001120045326
    Swedbank


Õpetajastipendium

Emakeele Selts ning Haridus- ja Teadusministeerium annavad eesti keele ja kirjanduse õpetajaks õppivatele üliõpilastele välja kuus 400-eurost stipendiumi. Stipendiumikomisjoni kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Emakeele Seltsi, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi ja Emakeeleõpetuse Infokeskuse esindajad.

2017.–2018. õppeaasta stipendiaadid on Ele Jaagusoo, Kaidi Kolsar, Elli Kõiv, Merilyn Martis, Madis Pilv ja Hiie Rüütel.



Valminud on seltsi eesmärke, põhitegevusi, ajalugu ja juhatust tutvustav vaatmik.




OK 2/2017

Trükist on ilmunud keeleajakirja Oma Keel 2017. aasta sügisnumber. OK artiklitele on veebis kohene avatud juurdepääs, vt sisukorda.

Emakeele Seltsist ostes on ajakirja hind 1.90 eurot.
Oma Keelt saab ka tellida, aastatellimus maksab Eestisse tellides koos postimaksuga 6.50 eurot, vt tellimisjuhendit.

Aastatel 2000–2017 avaldatud artiklid on kantud Exceli tabeliformaadis registrisse:

OK register 2000–2017

OK 2 / 2017



Digiraamatud
oktoobris 2017 lisatud AES toimetised XXII–XXVII (vt rubriiki "Väljaanded")

ES alustas 2015. aastal vanemate väljaannete digiteerimist. Raamatufailid asuvad Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR ning seltsi kodulehel.
Tervikuna on digiteeritud korrespondentide murdetekstide sari (7 köidet); töös on kaks sarja:
Akadeemilise Emakeele Seltsi aastaraamat (valmis on köited 1–5)
Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised (valmis on köited I–XXVII)



Emakeele Seltsi aastaraamat

Trükist on ilmunud ESA 62 (2016).

ESA avatud juurdepääsuga (OA) kodulehekülg asub Teaduste Akadeemia Kirjastuse veebis, vt www.kirj.ee; alates 44. köitest on ajakirja täistekstid ka elektroonilises andmebaasis CEEOL.

ESA tutvustust ja artikli vormistusjuhist vt vasakul rubriigist "Aastaraamat". ESA vastab ETISe klassifikatsioonis kategooriale 1.1 (teadusartiklid on kajastatud andmebaasis Scopus).

ESA 51



Eduard Ahrensi mälestussammas

10.08.2017 avati Eduard Ahrensi mälestussammas Kuusalus. Teemakohasel keelekonverentsil esinesid Kristiina Ross (EKI, ES), Hannu Remes (ESi välisliige), Mati Hint (ES), Fred Puss (ÕES), Maire Raadik (EKI, ES).

Fotoalbum: http://nagi.ee/photos/LaurentsiuseSelts/sets/408085/

Laurentsiuse Selts: http://www.laurentsiuse-selts.eu/web/

Ahrens.jpg


Keeletegu 2016

2016. aasta keeleteokonkursi peaauhinna võitis "Eesti kohanimeraamat", rahvaauhinna pälvisid Säutsupääsukese kalambuurid sotsiaalmeedias.

Keeleteo üritus on järelvaadatav aadressilt http://www.uttv.ee/naita?id=23725



Aastakoosoleku kokkuvõte (2016)

Emakeele Seltsi aastakoosolek toimus 1. aprillil 2016 Tartus.
Koosolekul valiti auliikmeks Asta Õim; vastu võeti 18 uut tegevliiget, välja astus kolm liiget. 2016. aasta liikmemaks on töötavatele liikmetele 7 eurot, pensionäridele ja üliõpilastele 3 eurot.

Aastakoosoleku lühikokkuvõte PDF-failina.



Eduard Vääri uurimuste kogumik

Emakeele Seltsi toimetiste sarjas on ilmunud artiklikogumik "Liivi rahva keel ja meel. Eduard Vääri uurimused liivlastest ja liivi keelest" (430 lk).

Sõna sisse minek



Keeletoimkonna otsused

Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsused ja otsuste eelnõud on saadaval rubriigis "Keeletoimkond".

Hetkel on keeletoimkonnas arutlusel sidekriipsuga rindliitsõnade käänamine, vt otsuse kavand (doc-fail)
Kommentaarid ja küsimused sidekriipsuga rindliitsõnade käänamise otsuse-eelnõu kohta on oodatud meiliaadressile kulli.habicht@ut.ee.

Keeletoimkonna varasema tegevuse lühikokkuvõtteks soovitame lugeda Krista Kerge artiklit "Uusimaid soovitusi ESi keeletoimkonnalt" (Oma Keel 2012, nr 2, 77-83)



Noortesektsiooni keeleõhtud

Alustame keeleõhtutega, kuhu on ennekõike oodatud 1. ja 2. aasta bakalaureusetudengid ning gümnasistid, kes soovivad vabas vormis erinevatel keeleteemadel arutleda ja kohtuda (uute) huvitavate inimestega. See on hea võimalus tutvuda TÜ keeleuurijatega ning otsida endale sobivat uurimistöö või bakalaureusetöö teemat. Ja mis kõige parem – kellelegi ei panda hindeid.

Kuhu kuulub eesti keel



Väliskeelepäevad

Emakeele Seltsi väliskeelepäevade loetelu vt rubriigist
Üritused / väliskeelepäevad





Emakeele Seltsi noorteühendus

Sügavama keelehuviga õpilaste jaoks oleme otsustanud asutada Emakeele Seltsi noorteühenduse. Liikmeks astuda soovijatel palume ES-ile anda teada oma huvist eesti keele vastu, nimetades paar-kolm seda kinnitavat ettevõtmist (nt emakeeleolümpiaad, kirjutised Oma Keeles, kooli almanahhis või teistes väljaannetes, keeleteemalised esinemised, osavõtud emakeelevõistlustest, abi keeleürituste korraldamisel ja keelematerjali kogumine vms).

Emakeele Selts on juba peaaegu sada aastat ühendanud eesti keele vastu huvi tundvaid, eelkõige akadeemilise taustaga inimesi. Olulise osa seltsi tegevusest moodustab keeleürituste korraldamine nii Eestis kui ka välismaal, nii õpilastele kui ka juba keele alal töötavatele inimestele. Selts on pidanud väga oluliseks keelepäevi koolides, mida on alates 1961. aastast korraldatud kokku 208. Edaspidi soovime lähendada seltsi ja noori veelgi enam, noorteühenduse liikmed on teretulnud seltsi üritustele.



Eesti keele arengukava seire

Eesti keelenõukogu on saanud valmis eesti keele arengukava elluviimise vahearuande
aastate 2013–2014 kohta.

PDF




Lembit Vaba artiklikogumik "Sõna sisse minek"

Emakeele Seltsi toimetiste sarjas on ilmunud Lembit Vaba artiklikogumik "Sõna sisse minek" (495 lk).
Lembit Vaba on kogumiku koostanud aastatel 1989–2015 peetud ettekannete ja avaldatud uurimuste põhjal. Esimese osa uurimused käsitlevad balti-läänemeresoome keelekontaktide eri aspekte, läänemeresoome keelte balti laenude substitutsiooni probleeme ning läänemeresoome sõnade või sõnarühmade etümoloogiat. Teise ossa on koondatud töid, milles analüüsitakse läti ja hääbunud kura keele ning läänemeresoome (eesti, liivi) keelte vastastikuseid mõjutusi. Kolmas osa hõlmab läänemeresoome, eriti eesti sõnavara etümoloogilist uurimist üldisemalt puudutavaid kirjutisi ja sõnalugusid.

Sõna sisse minek



Trükis "Emakeel on oma keel. Kuidas hoida emakeelt võõrsil"

Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse professori Renate Pajusalu ja Soome Tuglase Seltsi koostöös valmis eelkõige Soomes elavatele eestlastest lapsevanematele trükis "Emakeel on oma keel. Kuidas hoida emakeelt võõrsil".

Materjal on avaldatud ka veebitrükisena Tuglase Seltsi kodulehel http://www.tuglas.fi/tiedostot/emakeel_on_oma_keel.pdf.