EESTI TEADUSTE AKADEEMIA

EMAKEELE SELTS












    About

    Lahtiolekuajad:
    E 9–17
    T 12–16
    K 9–17
    N 12–16
    R suletud

    Aadress:
    Roosikrantsi 6
    10119 Tallinn

    Telefon: 6449331

    e-post:
    es@eki.ee

    Registrikood:
    80075963

    Arvelduskonto:
    EE862200001120045326
    Swedbank


Fraseoloogiateemaline kõnekoosolek
Teisipäeval, 27. novembril kell 12 Eesti Keele Instituudis (Roosikrantsi 6, Tallinn)

Ettekannetega esinevad Renate Pajusalu, Ene Vainik ja Asta Õim.

Järgneb Asta Õimu väljendivara vihikute kasseti esitlus.



Asta Õimu väljendivara kassett

Väljendivara 1. Peigmees kaseladvas
Väljendivara 2. Mees metsast
Väljendivara 3. Nõgesed püksis
Väljendivara 4. Vesi või mesi
Väljendivara 5. Kartulipudru ingel

Tallinn: EKSA, 2018.




Õpetajastipendium 2018–2019

Emakeele Seltsi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi eesti keele ja kirjanduse õpetajaks õppiva üliõpilase 400-eurose stipendiumi saavad:

Pirgita-Maarja Hallas, Karina Kirisberg, Kaidi Kolsar, Elli Kõiv, Silja Käär ja Kristiina Metsanurk.

Stipendiumikomisjoni kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Emakeele Seltsi, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi ja Emakeeleõpetuse Infokeskuse esindajad.



ES-i tutvustavad materjalid

Vaatmik tutvustab seltsi eesmärke, põhitegevusi, ajalugu ja juhatust.

Mati Erelti ülevaade seltsi ajaloost:
[PDF] 90 years of the Mother Tongue Society. (Linguistica Uralica 2010, kd XLVI, nr 2, lk 144–153.)
[PDF] 90 aastat Emakeele Seltsi.

Jüri Valge ettekanne 11.11.2017:
[PDF] Emakeele Selts eesti keele hoidjana ja arendajana.




Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2018
Võistluse auhindade kätteandmine toimus 1. oktoobril 2018 Tartu ettevõtlusnädalal.

Emakeele Seltsi ja Eesti Keelenõukogu korraldatav võistlus sai alguse 2016. aastal ja toimus kolmandat korda. Konkurss kuulutati välja märtsis ning kandideerida sai kuni 15. septembrini. Ettevõtmine sai teoks tänu Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastamisele. Võistluse eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid.
Emakeele Seltsi juhatuse esimees Helle Metslang: "Järjest enam on võistlusele esitatavates nimedes märgata nüansirikast keeletundlikkust, mis teeb žüriile valiku raskeks, aga töö nauditavaks. Aitäh nii neile, tänu kellele need nimed on sündinud ja kasutusse juurdunud, kui ka neile, kes on neid märganud ja võistlusele esitanud!"

Laureaadid valis žürii, milles on esindatud Eesti Keelenõukogu, Emakeele Selts ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon. Hinnangu andmisel lähtuti konkursi statuudis seatud tingimustest: ilus eesti äri- või ettevõttenimi on eestikeelne, kõlalt ja kirjapildilt eestipärane, kujundlik ja eristamisvõimeline; ehedal eesti ettevõttenimel on oma lugu, mis kajastab nimepaneku põhjendust, nt seost ettevõtja tegevusvaldkonnaga, aja- või kultuurilooga, ettevõtja endaga.
Žürii koosseis: Birute Klaas-Lang (esimees), Helle Metslang, Kadri Sõrmus, Dainis Hirv, Reili Argus, Aime Klandorf, Peeter Päll, Ilmar Tomusk.

Võitjad kategooriate kaupa:
tööstusettevõte: OÜ Vaikelu, ära märgitud ka Matsimoka OÜ, OÜ Pagar Võtaks, OÜ Minna Sahver;
teenindusettevõte: OÜ Teravik; ära märgitud ka OÜ Pilt Taskus, Taaskasutuskeskus Sahtel (MTÜ Piirilind);
vabaühendus: MTÜ Sõsarõ; ära märgitud ka MTÜ Isade Meel;
aasta uustulnukas: OÜ Meelekoda; ära märgitud ka OÜ Salamaja.



Keeletoimkond

[PDF] Otsuse kavand: kujundlike (ümberütlevate) nimetuste algustäht
Märkused ja ettepanekud otsuse kavandi kohta on oodatud 31. augustini 2018 aadressil maire.raadik@eki.ee.

Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsused ja otsuste eelnõud on saadaval rubriigis "Keeletoimkond". Keeletoimkonna tegevuse kohta on ilmunud ülevaateid ajakirjas Oma Keel:

  • Peeter Päll "Mis on uut keeletoimkonnas" (Oma Keel 2010, nr 1, lk 40–43)

  • Krista Kerge "Uusimaid soovitusi ESi keeletoimkonnalt" (Oma Keel 2012, nr 2, lk 77–83)

  • Maire Raadik, Tiina Leemets "Emakeele Seltsi keeletoimkonnas" (Oma Keel 2017, nr 1, lk 31–37)


  • Emakeele Seltsi aastaraamat

    Trükist on ilmunud ESA 63. köide.

    ESA avatud juurdepääsuga (OA) kodulehekülg asub Teaduste Akadeemia Kirjastuse veebis, vt www.kirj.ee; alates 44. köitest on ajakirja täistekstid ka elektroonilises andmebaasis CEEOL.

    ESA tutvustust ja artikli vormistusjuhist vt vasakul rubriigist "Aastaraamat". ESA vastab ETISe klassifikatsioonis kategooriale 1.1 (teadusartiklid on kajastatud andmebaasis Scopus).

    ESA 51



    OK 1/2018

    Trükist on ilmunud keeleajakirja Oma Keel 2018. aasta kevadnumber. OK artiklitele on veebis kohene avatud juurdepääs, vt sisukorda.

    Emakeele Seltsist ostes on ajakirja hind 1.90 eurot.
    Oma Keelt saab ka tellida, aastatellimus maksab Eestisse tellides koos postimaksuga 6.50 eurot, vt tellimisjuhendit.

    Aastatel 2000–2017 avaldatud artiklid on kantud Exceli tabeliformaadis registrisse:

    OK register 2000–2017

    OK 1 / 2018



    Väliskeelepäevad

    Emakeele Seltsi väliskeelepäevade loetelu vt rubriigist
    Üritused / väliskeelepäevad



    "Eesti murded ja kohanimed"

    Veebiväljaandena on ilmunud Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niidi, Jüri Viikbergi ja Peeter Pälli koostatud kõrgkooliõpik "Eesti murded ja kohanimed" (esmatrükk 2002, teine trükk 2009, kolmas trükk 2018).
    Iga murde kohta on esitatud olulised erijooned, lisaks on tutvustatud murdeuurimise teoreetilist tausta, näidatud seoseid eri murdealade vahel, paigutatud murdeid ja nende muutumist ajaloo ja teiste allkeelte konteksti. Ka on püütud esitleda väheuuritud murdeuurimise alasid, nagu süntaksit ja sõnavara.

    PDF




    Aastakoosolek
    23. märtsil 2018 TÜ peahoones J. V. Veski auditooriumis (139)

    I. Akadeemilise ettekande "Emakeele Seltsi keeletoimkonna 25 tegevusaastat" pidas Maire Raadik.
    II. Ametlik osa
    1. Koosolek kinnitas Emakeele Seltsi 97. tegevusaasta (2017) aruande.
    2. Revisjonikomisjon tõdes, et lepingute raha on kasutatud sihipäraselt. Koosolek otsustas aruande kinnitada.
    3. Emakeele Seltsi liikmeks võeti Mirel Püss, Kadri Koreinik, Piia Taremaa, Anna Edela, Mari Aigro, Anne Tamm, Jelena Kallas.
    4. Lahtisel hääletusel otsustati, et Maire Raadik jätkab keeletoimkonna vanemana.
    5. Revisjonikomisjoni valiti Heido Ots, Liis Ermus, Liisi Piits. Asendusliikmeks jääb Kristina Koppel.
    6. Jüri Valge tõstatas Riigikogu suure tähega kirjutamise küsimuse. Valve-Liivi Kingisepp avaldas kiitust Mati Ereltile Emakeele Seltsi aastaraamatu toimetamise eest.

    Protokoll (PDF)



    Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti keel kui riiklik taristu" arutelu Riigikogus 15.03.2018

    Eesti Vabaerakonna fraktsiooni liige Krista Aru tõi oma ettekandes välja, et eesti keele kasutamine on eesti keele ja kultuuri loomine, misläbi on kõik eesti keeles kõnelejad eesti keele hoidjad. Aru osutas, et keel vajabki kõige enam seda, et tal oleks kasutajaid.

    Tartu Ülikooli emakeeleõpetuse professor Martin Ehala kõneles oma ettekandes eesti keele olukorrast alus- ja üldhariduses. Üks suurim probleem Eesti koolides on tema sõnul keelelõhe.

    Tartu Ülikooli rakenduslingvistika osakonna juhataja professor Birute Klaas-Lang rääkis eesti keelest kõrghariduses.

    Istungi ülekanne: https://www.youtube.com/watch?v=PaqtFfZII7Q
    Kokkuvõte Keele Infolehes: Eesti keelekeskkond täna 25 aastat edasi (Martin Ehala, Birute Klaas-Lang)



    Keeletegu 2017 võitjad selgunud

    Õnnitleme peaauhinna võitjat, seltsi auliiget Enn Ernitsat!
    Enn Ernitsa artiklikogumik "Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni" on ilmunud Emakeele Seltsi toimetiste sarja 75. väljaandena.

    Rahvahääletuse võitis Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilaste loodud klassi-Instagram "Roostikurebased", kus ilusas ja korrektses eesti keeles kajastatakse põnevaid üritusi.

    Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.
    Peaauhinna saaja valivad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse välja avaliku hääletusega.



    Noortesektsiooni keeleõhtud

    Facebooki grupp: Emakeele Seltsi keelelaagrid

    Ootame Emakeele Seltsi tegevliikmeks astuma ka sügavama keelehuviga gümnaasiumiõpilasi. Liikmeks astuda soovijatel palume ES-ile anda teada oma huvist eesti keele vastu, nimetades paar-kolm seda kinnitavat ettevõtmist (nt emakeeleolümpiaad, kirjutised Oma Keeles, kooli almanahhis või teistes väljaannetes, keeleteemalised esinemised, osavõtud emakeelevõistlustest, abi keeleürituste korraldamisel ja keelematerjali kogumine vms). Noored on oodatud osalema sügisesel koolivaheajal toimuvas keelelaagris ning Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis peetavatel keeleõhtutel.

    Andra Kütt Sügisvaheaeg Emakeele Seltsi keelelaagris (Õpetajate Leht 24.11.2017)
    Helle Metslang Kuhu kuulub eesti keel?

    Emakeele Selts on juba peaaegu sada aastat ühendanud eesti keele vastu huvi tundvaid, eelkõige akadeemilise taustaga inimesi. Olulise osa seltsi tegevusest moodustab keeleürituste korraldamine nii Eestis kui ka välismaal, nii õpilastele kui ka juba keele alal töötavatele inimestele. Selts on pidanud väga oluliseks keelepäevi koolides, mida on alates 1961. aastast korraldatud kokku 208. Edaspidi soovime lähendada seltsi ja noori veelgi enam, noorteühenduse liikmed on teretulnud seltsi üritustele.



    Loode-Eesti murdelood

    Seltsi raamatusarja "Valimik murdetekste" IX köitena on ilmunud Evi Juhkami "Loode-Eesti murdelood".

    Kogumiku keeleaines pärineb Risti ja Harju-Madise kihelkonna 21 küla 34 keelejuhilt ja on kogutud aastail 1957–1991. Murdejuttudes leidub omaaegseid etnograafilisi kirjeldusi taluelust ja -töödest, rahvameditsiinist, uskumustest ja kultuuriloost. Keelelises ülevaates on toodud esile keeleala eripära ning seosed naabermurrete ja -keeltega, tekstidele järgneb sõnastik. Tekstiköide on oluline kogu eesti dialektoloogia seisukohast, sest Loode-Eesti murrakuist on seni avaldatud vähe materjali. 280-leheküljeline tekstiköide annab sellele olulist lisa.

    Sõna haaval



    Emakeele Seltsi toimetiste sari

    Taas on hakanud ilmuma raamatuid Emakeele Seltsi toimetiste sarjas. Enne pikemat pausi, mis oli tingitud rahanappusest, ilmus Toomas Pauli "Piiblitõlke ajalugu" (1999, Emakeele Seltsi Toimetised nr 72, 875 lk). Peamiselt on kavas avaldada teenekate seltsiliikmete töid koondavaid artiklikogumikke.

    Viimasel paaril aastal on ilmunud:

    Enn Ernits "Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni" (2017, Emakeele Seltsi Toimetised nr 75, 756 lk)

    Eduard Vääri "Liivi rahva keel ja meel. Eduard Vääri uurimused liivlastest ja liivi keelest" (2016, Emakeele Seltsi Toimetised nr 74, 430 lk)

    Lembit Vaba "Sõna sisse minek" (2015, Emakeele Seltsi Toimetised nr 73, 495 lk)

    Sõna haaval

    Liivi rahva keel ja meel

    Sõna sisse minek




    ES-i digiteeritud raamatud
    oktoobris 2017 lisatud AES toimetised XXII–XXVII (vt rubriiki "Väljaanded")

    ES alustas 2015. aastal vanemate väljaannete digiteerimist. Raamatufailid asuvad Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR ning seltsi kodulehel.
    Tervikuna on digiteeritud korrespondentide murdetekstide sari (7 köidet); töös on kaks sarja:
    Akadeemilise Emakeele Seltsi aastaraamat (valmis on köited 1–5)
    Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised (valmis on köited I–XXVII)



    Eduard Ahrensi mälestussammas

    10.08.2017 avati Eduard Ahrensi mälestussammas Kuusalus. Teemakohasel keelekonverentsil esinesid Kristiina Ross (EKI, ES), Hannu Remes (ESi välisliige), Mati Hint (ES), Fred Puss (ÕES), Maire Raadik (EKI, ES).

    Fotoalbum: http://nagi.ee/photos/LaurentsiuseSelts/sets/408085/

    Laurentsiuse Selts: http://www.laurentsiuse-selts.eu/web/

    Ahrens.jpg


    Eesti keele arengukava seire

    Eesti keelenõukogu on saanud valmis eesti keele arengukava elluviimise vahearuande
    aastate 2013–2014 kohta.

    PDF




    Trükis "Emakeel on oma keel. Kuidas hoida emakeelt võõrsil"

    Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse professori Renate Pajusalu ja Soome Tuglase Seltsi koostöös valmis eelkõige Soomes elavatele eestlastest lapsevanematele trükis "Emakeel on oma keel. Kuidas hoida emakeelt võõrsil".

    Materjal on avaldatud ka veebitrükisena Tuglase Seltsi kodulehel http://www.tuglas.fi/tiedostot/emakeel_on_oma_keel.pdf