EESTI TEADUSTE AKADEEMIA

EMAKEELE SELTS












    About

    Lahtiolekuajad:
    E 9–17
    T 12–16
    K 9–17
    N 12–16
    R suletud

    Aadress:
    Roosikrantsi 6
    10119 Tallinn

    Telefon: 6449331

    e-post:
    es@eki.ee

    Registrikood:
    80075963

    Arvelduskonto:
    EE862200001120045326
    Swedbank


ES-i tutvustavad materjalid

Vaatmik tutvustab seltsi eesmärke, põhitegevusi, ajalugu ja juhatust.

Mati Erelti ülevaade seltsi ajaloost:
[PDF] 90 years of the Mother Tongue Society. (Linguistica Uralica 2010, kd XLVI, nr 2, lk 144–153.)
[PDF] 90 aastat Emakeele Seltsi.

Jüri Valge ettekanne 11.11.2017:
[PDF] Emakeele Selts eesti keele hoidjana ja arendajana.




Eesti ja Soome 100
Pidulik kõnekoosolek 22.02.2018 kell 14.15
TÜ peahoones Veski auditooriumis (139)

Ettekanded:
Santeri Junttila "Soome keele uuenduslik etümoloogiline võrgusõnaraamat"
Sven-Erik Soosaar "Noolest droonini – eesti juursõnade ajaloost"
Karl Pajusalu "Eesti keele sada aastat"



Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa III
Ferdinand Johann Wiedemannile pühendatud rahvusvaheline konverents
Väike-Maarjas ja Rakveres 22.–24.04.2018

KAVA: EKI keelekalender
REGISTREERIMINE: veebivorm
KORRALDUSLIK TEAVE: osavõtumaks, majutus jms (PDF)



Keeletegu 2017

2017. aasta keeleteo tiitlile jäi pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela kandideerima 23 mullust keeletegu, mille põhjalikumad kirjeldused on kättesaadavad HTM-i veebilehel. Avalik hääletus kestab 7. märtsi keskööni. Igal ühel on võimalik anda oma hääl ühele või mitmele kandidaadile:

https://www.hm.ee/et/keeletegu2017

Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Aasta keeleteo konkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja valivad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse välja avaliku hääletusega.

Laureaadid tehakse teatavaks 16. märtsil Türi Ühisgümnaasiumis.



Õpetajastipendium

Emakeele Selts ning Haridus- ja Teadusministeerium annavad eesti keele ja kirjanduse õpetajaks õppivatele üliõpilastele välja kuus 400-eurost stipendiumi. Stipendiumikomisjoni kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Emakeele Seltsi, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi ja Emakeeleõpetuse Infokeskuse esindajad.

2017.–2018. õppeaasta stipendiaadid on Ele Jaagusoo, Kaidi Kolsar, Elli Kõiv, Merilyn Martis, Madis Pilv ja Hiie Rüütel.



Noortesektsiooni keeleõhtud

Facebooki grupp: Emakeele Seltsi keelelaagrid

Ootame Emakeele Seltsi tegevliikmeks astuma ka sügavama keelehuviga gümnaasiumiõpilasi. Liikmeks astuda soovijatel palume ES-ile anda teada oma huvist eesti keele vastu, nimetades paar-kolm seda kinnitavat ettevõtmist (nt emakeeleolümpiaad, kirjutised Oma Keeles, kooli almanahhis või teistes väljaannetes, keeleteemalised esinemised, osavõtud emakeelevõistlustest, abi keeleürituste korraldamisel ja keelematerjali kogumine vms). Noored on oodatud osalema sügisesel koolivaheajal toimuvas keelelaagris ning Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis peetavatel keeleõhtutel.

Andra Kütt Sügisvaheaeg Emakeele Seltsi keelelaagris (’petajate Leht 24.11.2017)
Helle Metslang Kuhu kuulub eesti keel?

Emakeele Selts on juba peaaegu sada aastat ühendanud eesti keele vastu huvi tundvaid, eelkõige akadeemilise taustaga inimesi. Olulise osa seltsi tegevusest moodustab keeleürituste korraldamine nii Eestis kui ka välismaal, nii õpilastele kui ka juba keele alal töötavatele inimestele. Selts on pidanud väga oluliseks keelepäevi koolides, mida on alates 1961. aastast korraldatud kokku 208. Edaspidi soovime lähendada seltsi ja noori veelgi enam, noorteühenduse liikmed on teretulnud seltsi üritustele.



OK 2/2017

Trükist on ilmunud keeleajakirja Oma Keel 2017. aasta sügisnumber. OK artiklitele on veebis kohene avatud juurdepääs, vt sisukorda.

Emakeele Seltsist ostes on ajakirja hind 1.90 eurot.
Oma Keelt saab ka tellida, aastatellimus maksab Eestisse tellides koos postimaksuga 6.50 eurot, vt tellimisjuhendit.

Aastatel 2000–2017 avaldatud artiklid on kantud Exceli tabeliformaadis registrisse:

OK register 2000–2017

OK 2 / 2017



Loode-Eesti murdelood

Seltsi raamatusarja "Valimik murdetekste" IX köitena on ilmunud Evi Juhkami "Loode-Eesti murdelood".

Kogumiku keeleaines pärineb Risti ja Harju-Madise kihelkonna 21 küla 34 keelejuhilt ja on kogutud aastail 1957–1991. Murdejuttudes leidub omaaegseid etnograafilisi kirjeldusi taluelust ja -töödest, rahvameditsiinist, uskumustest ja kultuuriloost. Keelelises ülevaates on toodud esile keeleala eripära ning seosed naabermurrete ja -keeltega, tekstidele järgneb sõnastik. Tekstiköide on oluline kogu eesti dialektoloogia seisukohast, sest Loode-Eesti murrakuist on seni avaldatud vähe materjali. 280-leheküljeline tekstiköide annab sellele olulist lisa.

Sõna haaval



Emakeele Seltsi toimetiste sari

Taas on hakanud ilmuma raamatuid Emakeele Seltsi toimetiste sarjas. Enne pikemat pausi, mis oli tingitud rahanappusest, ilmus Toomas Pauli "Piiblitõlke ajalugu" (1999, Emakeele Seltsi Toimetised nr 72, 875 lk). Peamiselt on kavas avaldada teenekate seltsiliikmete töid koondavaid artiklikogumikke.

Viimasel paaril aastal on ilmunud:

Enn Ernits "Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni" (2017, Emakeele Seltsi Toimetised nr 75, 756 lk)

Eduard Vääri "Liivi rahva keel ja meel. Eduard Vääri uurimused liivlastest ja liivi keelest" (2016, Emakeele Seltsi Toimetised nr 74, 430 lk)

Lembit Vaba "Sõna sisse minek" (2015, Emakeele Seltsi Toimetised nr 73, 495 lk)

Sõna haaval

Liivi rahva keel ja meel

Sõna sisse minek




ES-i digiteeritud raamatud
oktoobris 2017 lisatud AES toimetised XXII–XXVII (vt rubriiki "Väljaanded")

ES alustas 2015. aastal vanemate väljaannete digiteerimist. Raamatufailid asuvad Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR ning seltsi kodulehel.
Tervikuna on digiteeritud korrespondentide murdetekstide sari (7 köidet); töös on kaks sarja:
Akadeemilise Emakeele Seltsi aastaraamat (valmis on köited 1–5)
Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised (valmis on köited I–XXVII)



Emakeele Seltsi aastaraamat

Trükist on ilmunud ESA 62 (2016).

ESA avatud juurdepääsuga (OA) kodulehekülg asub Teaduste Akadeemia Kirjastuse veebis, vt www.kirj.ee; alates 44. köitest on ajakirja täistekstid ka elektroonilises andmebaasis CEEOL.

ESA tutvustust ja artikli vormistusjuhist vt vasakul rubriigist "Aastaraamat". ESA vastab ETISe klassifikatsioonis kategooriale 1.1 (teadusartiklid on kajastatud andmebaasis Scopus).

ESA 51



Eduard Ahrensi mälestussammas

10.08.2017 avati Eduard Ahrensi mälestussammas Kuusalus. Teemakohasel keelekonverentsil esinesid Kristiina Ross (EKI, ES), Hannu Remes (ESi välisliige), Mati Hint (ES), Fred Puss (ÕES), Maire Raadik (EKI, ES).

Fotoalbum: http://nagi.ee/photos/LaurentsiuseSelts/sets/408085/

Laurentsiuse Selts: http://www.laurentsiuse-selts.eu/web/

Ahrens.jpg


Keeletegu 2016

2016. aasta keeleteokonkursi peaauhinna võitis "Eesti kohanimeraamat", rahvaauhinna pälvisid Säutsupääsukese kalambuurid sotsiaalmeedias.

Keeleteo üritus on järelvaadatav aadressilt http://www.uttv.ee/naita?id=23725



Aastakoosoleku kokkuvõte (2016)

Emakeele Seltsi aastakoosolek toimus 1. aprillil 2016 Tartus.
Koosolekul valiti auliikmeks Asta Õim; vastu võeti 18 uut tegevliiget, välja astus kolm liiget. 2016. aasta liikmemaks on töötavatele liikmetele 7 eurot, pensionäridele ja üliõpilastele 3 eurot.

Aastakoosoleku lühikokkuvõte PDF-failina.



Keeletoimkonna otsused

Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsused ja otsuste eelnõud on saadaval rubriigis "Keeletoimkond". Keeletoimkonna tegevuse kohta on ilmunud ülevaateid ajakirjas Oma Keel:

  • Peeter Päll "Mis on uut keeletoimkonnas" (Oma Keel 2010, nr 1, lk 40–43)

  • Krista Kerge "Uusimaid soovitusi ESi keeletoimkonnalt" (Oma Keel 2012, nr 2, lk 77–83)

  • Maire Raadik, Tiina Leemets "Emakeele Seltsi keeletoimkonnas" (Oma Keel 2017, nr 1, lk 31–37)


  • Väliskeelepäevad

    Emakeele Seltsi väliskeelepäevade loetelu vt rubriigist
    Üritused / väliskeelepäevad





    Eesti keele arengukava seire

    Eesti keelenõukogu on saanud valmis eesti keele arengukava elluviimise vahearuande
    aastate 2013–2014 kohta.

    PDF




    Trükis "Emakeel on oma keel. Kuidas hoida emakeelt võõrsil"

    Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse professori Renate Pajusalu ja Soome Tuglase Seltsi koostöös valmis eelkõige Soomes elavatele eestlastest lapsevanematele trükis "Emakeel on oma keel. Kuidas hoida emakeelt võõrsil".

    Materjal on avaldatud ka veebitrükisena Tuglase Seltsi kodulehel http://www.tuglas.fi/tiedostot/emakeel_on_oma_keel.pdf.