EESTI TEADUSTE AKADEEMIA

EMAKEELE SELTS












    About ☜

    Lahtiolekuajad:
    E 9–17
    T 12–16
    K 9–17
    N 12–16
    R suletud

    Aadress:
    Roosikrantsi 6
    10119 Tallinn

    Telefon: 6449331

    e-post:
    es@eki.ee

    Registrikood:
    80075963

    Arvelduskonto:
    EE862200001120045326
    Swedbank

☞ KONKURSID

Eesti keele aasta sündmused on koondatud EKI keeleürituste kalendrisse:
http://portaal.eki.ee/kalender.html

[ERR] 18.01. konverents "Keeleseadus 30"
[PM] 24.01. avaüritus "Eesti riigikeele sajand"

10 maakondlikku keelepäeva

14.02. Viljandis | 04.03. Võrus | 29.03. Raplas | 29.03. Põltsamaal |
04.06 Kuressaares | 26.09 Paides | 17.10 Rakveres | 01.11 Pärnus | 03.12 Põlvas | ...

Pärnu maakonna keelepäev Pärnus
reedel, 1. novembril kell 11~14.45 Pärnu Muuseumis (Aida 3)

• Avasõnad Pärnu linnavalitsuse poolt
• Muusikaline tervitus Kihnust
• Karl Pajusalu (Tartu Ülikool) "Eesti põliskeeled ja Pärnumaa keeleline kujunemine"
• Reti Könninge (Läti Ülikool) "Kuidas Lätis eesti keelt õpitakse?"
• Vaheaeg/kohvipaus
• Aule Kink (Häädemeeste Keskkool) "Marta Mäesalu-Kallas (1893–1984)"
• Aldur Vunk (Pärnu Muuseum) "Mitmekeelsus läbi Pärnu ajaloo"
• Pärnu koolide emakeeleõpetajate ja õpilaste mõttevahetus (paneeldiskussioon) "Emakeel ja käibelaenud täna"
• Lõpetuseks kihnukeelne ühislaul, mida veavad Silvi Murulauk ja Kihnu Kooli lauljad

OK seminar
reedel, 1. novembril Eesti Keele Instituudi saalis (Roosikrantsi 6)

Sellest sügisest alustame keeleajakirja Oma Keel iga-aastaste seminaridega, kus viimase kahe numbri autorid esitavad artiklitel põhinevaid ettekandeid.

12.00 Tervitussõnad. Oma Keele omaaegne asutaja Mati Erelt ja Oma Keele praegune toimetaja Reili Argus
12.10–12.40 Peeter Päll "Miks maanimed muutuvad?"
12.40–13.10 Andriela Rääbis "Kas anda kurtjale õng või kala"
13.10–13.30 Kohvipaus
13.30–14.00 Helle Metslang, Külli Habicht "Sihitise sirgumine läbi 19. sajandi kirjakeele"
14.00–14.30 Riho Paramonov "Voorimehest taksoni"
14.30–15.00 Annika Pant "Üle saja aasta õigekeelsusprobleeme: gi-/ki-liite paiknemine asesõnade käändevormides"
15.00 Lõpetamine

Seminarile on väga oodatud kõik keelehuvilised, sh õpilased.

☞ OK 1/2019

Õpetajastipendiumi konkurss

Emakeele Selts annab Haridus- ja Teadusministeeriumi rahalisel toetusel välja eesti keele ja kirjanduse õpetajaks õppivatele üliõpilastele kuus 400-eurost stipendiumi. Stipendiumi taotlemiseks tuleb esitada digiallkirjastatuna motivatsioonikiri ja eelmise õppeaasta õppetulemuste väljavõte. Taotlus tuleb saata hiljemalt 15. oktoobriks 2019 Emakeele Seltsi e-posti aadressile es@eki.ee.

Stipendiumikomisjoni kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Emakeele Seltsi, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi ja Emakeeleõpetuse Infokeskuse esindajad.

Stipendiumi saajate nimed avalikustatakse Emakeele Seltsi, Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli kodulehel 15. novembril 2019.



Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2019

Tänavused laureaadid on OÜ Päevapoeg tootmisettevõtte kategoorias, Nelijakk OÜ teenindusettevõtte kategoorias, MTÜ Vaimupuu vabaühenduste kategoorias, Künnimees OÜ haridus- ja kultuuriasutuste kategoorias ning OÜ Viljahunt aasta uustulnuka kategoorias.

Ära märgiti ka tootmisettevõtted Tuisumasin OÜ ning Mesisuu (OÜ Patisserie), teenindusettevõtted Itivana OÜ, Raba! (Sidrunhein OÜ), OÜ Udujoon ning lemmikloomapood Urr ja Nurr (Orhidaalia OÜ), vabaühendused Luumisõ Kõrd MTÜ ning Ujur MTÜ, haridus- ja kultuuriasutus OÜ Okkad ja Tolm ning aasta uustulnukana Keelevaatleja MTÜ.

Žüriisse kuulusid Emakeele Seltsi, Eesti Keelenõukogu, Keeleinspektsiooni, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni esindajad.

[PDF] Statuut

• 2016. aasta võitjad olid tööstuse kategoorias Puupagana OÜ, teeninduse kategoorias Valge Klaar, vabaühenduste kategoorias Sõltumatu Tantsu Lava ning aasta uustulnuka kategoorias OÜ Tulõtungal.
• 2017. aasta võitjad olid tööstuse kategoorias OÜ Hiire Õnn, teeninduse kategoorias Vinoteek Mulks (Vats Toitlustus OÜ), vabaühenduste kategoorias Ajapaik (MTÜ Eesti Fotopärand) ning aasta uustulnuka kategoorias MTÜ Rabarber.
• 2018. aasta võitjad olid tööstuse kategoorias OÜ Vaikelu (ära märgitud ka Matsimoka OÜ, OÜ Pagar Võtaks, OÜ Minna Sahver); teeninduse kategoorias OÜ Teravik (ära märgitud ka OÜ Pilt Taskus, Taaskasutuskeskus Sahtel (MTÜ Piirilind)); vabaühenduste kategoorias MTÜ Sõsarõ (ära märgitud ka MTÜ Isade Meel) ning aasta uustulnuka kategoorias OÜ Meelekoda (ära märgitud ka OÜ Salamaja).



☞ OK 1/2019
Trükist on ilmunud keeleajakirja Oma Keel 2019. aasta kevadnumber. OK artiklitele on veebis kohene avatud juurdepääs.

2019. a sügisest toimuvad keeleajakirja Oma Keel iga-aastased seminarid, kus viimase kahe numbri autorid esitavad artiklitel põhinevaid ettekandeid.

Emakeele Seltsist ostes on ajakirja hind 1.90 eurot.
Oma Keelt saab ka tellida, aastatellimus maksab Eestisse tellides koos postimaksuga 6.50 eurot.
☞ TELLIMISJUHEND

Aastatel 2000–2017 avaldatud artiklid on kantud Exceli tabeliformaadis registrisse.
☞ OK register 2000–2017

OK 1 / 2019


Ilmunud on Mati Erelti süntaksi õigekeelsusõpiku "Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused" neljas, täiendatud trükk (Emakeele Selts 2019, 183 lk).




Keeletegu 2018

Peaahinna vääriliseks tunnistasid taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid õigekeelsussõnaraamatu "ÕS 2018".
Rahvahääletusel valiti parimaks keeleteoks Peetri lasteaed-algkooli kirjutamisoskust arendavad vihikud "Iga päev on seiklus".

Keeleteo lõpuüritus on järelvaadatav aadressil https://www.uttv.ee/naita?id=28297

Aasta keeleteokonkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja valivad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel. Igal ühel on võimalik anda oma hääl ühele või mitmele kandidaadile.



Aastakoosolek
toimus 22. märtsil EKI 3. korruse saalis (Roosikrantsi 6)

[PDF] 2019. aasta koosoleku protokoll

I. Akadeemiline ettekanne "Muutust väljendavad predikaadid läänemeresoome keeltes". ESi juhatuse liige Miina Norvik
II. Ametlik osa
1. Emakeele Seltsi 98. tegevusaasta (2018) ülevaade. ESi teadussekretär Killu Mei
2. Revisjonikomisjoni aruanne. Esitab revisjonikomisjoni liige
3. Liikmeksoleku küsimusi: auliikme(te) valimine, liikmekandidaadid, liikmemaksu suurus
4. Revisjonikomisjoni liikmete valimine
5. Tõstatuvat

[WORD-doc] Volikiri hääletamiseks
[WORD-doc] Liikmeavalduse blankett
[PDF] 2018. aasta koosoleku protokoll



Keeletoimkond

[PDF] Otsus: kujundlike (ümberütlevate) nimetuste algustäht (27.06.2018)

Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsused ja otsuste eelnõud on saadaval rubriigis "Keeletoimkond". Keeletoimkonna tegevuse kohta on ilmunud ülevaateid ajakirjas Oma Keel:

Emakeele seltsi keeletoimkonna veerandsajand
(Maire Raadik, OK 2019/1, lk 54–67)

Emakeele Seltsi keeletoimkonnas
(Maire Raadik, Tiina Leemets, OK 2017/1, lk 31–37)

Uusimaid soovitusi ESi keeletoimkonnalt
(Krista Kerge, OK 2012/2, lk 77–83)

Mis on uut keeletoimkonnas
(Peeter Päll, OK 2010/1, lk 40–43)



Asta Õimu väljendivara kassett

Väljendivara 1. Peigmees kaseladvas
Väljendivara 2. Mees metsast
Väljendivara 3. Nõgesed püksis
Väljendivara 4. Vesi või mesi
Väljendivara 5. Kartulipudru ingel

Tallinn: EKSA, 2018.




ES-i digiteeritud raamatud

ES alustas 2015. aastal vanemate väljaannete digiteerimist. Raamatufailid asuvad Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR ning seltsi kodulehel (vt rubriiki "Väljaanded").
Tervikuna on digiteeritud korrespondentide murdetekstide sari (7 köidet); töös on kaks sarja:
Akadeemilise Emakeele Seltsi aastaraamat (valmis on köited 1–5)
Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised (valmis on köited I–XXXIV)



ES-i tutvustavad materjalid

Vaatmik tutvustab seltsi eesmärke, põhitegevusi, ajalugu ja juhatust. Saadaval eesti ja inglise keeles:
[PDF] eestikeelne plakat (2017)
[PDF_English] ingliskeelne plakat (20.11.2018)

Jüri Viikbergi ingliskeelne seltsi tutvustus:
[PDF] The Mother Tongue Society (20.11.2018)

Mati Erelti ülevaated seltsi ajaloost:
[PDF] 90 years of the Mother Tongue Society (Linguistica Uralica 2010, kd XLVI, nr 2, lk 144–153)
[PDF] 90 aastat Emakeele Seltsi

Jüri Valge ettekanne 11.11.2017:
[PDF] Emakeele Selts eesti keele hoidjana ja arendajana




Noortesektsiooni keeleõhtud

Ootame Emakeele Seltsi tegevliikmeks astuma ka sügavama keelehuviga gümnaasiumiõpilasi. Liikmeks astuda soovijatel palume ES-ile anda teada oma huvist eesti keele vastu, nimetades paar-kolm seda kinnitavat ettevõtmist (nt emakeeleolümpiaad, kirjutised Oma Keeles, kooli almanahhis või teistes väljaannetes, keeleteemalised esinemised, osavõtud emakeelevõistlustest, abi keeleürituste korraldamisel ja keelematerjali kogumine vms). Noored on oodatud osalema sügisesel koolivaheajal toimuvas keelelaagris ning Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis peetavatel keeleõhtutel.

Andra Kütt Sügisvaheaeg Emakeele Seltsi keelelaagris (Õpetajate Leht 24.11.2017)
Helle Metslang Kuhu kuulub eesti keel?

Emakeele Selts on juba peaaegu sada aastat ühendanud eesti keele vastu huvi tundvaid, eelkõige akadeemilise taustaga inimesi. Olulise osa seltsi tegevusest moodustab keeleürituste korraldamine nii Eestis kui ka välismaal, nii õpilastele kui ka juba keele alal töötavatele inimestele. Selts on pidanud väga oluliseks keelepäevi koolides, mida on alates 1961. aastast korraldatud kokku 208. Edaspidi soovime lähendada seltsi ja noori veelgi enam, noorteühenduse liikmed on teretulnud seltsi üritustele.



Emakeele Seltsi aastaraamat

Trükist on ilmunud ESA 63. köide (2017).

ESA avatud juurdepääsuga (OA) kodulehekülg asub Teaduste Akadeemia Kirjastuse veebis, vt www.kirj.ee; alates 44. köitest on ajakirja täistekstid ka elektroonilises andmebaasis CEEOL.

ESA tutvustust ja artikli vormistusjuhist vt vasakul rubriigist "Aastaraamat". ESA vastab ETISe klassifikatsioonis kategooriale 1.1 (teadusartiklid on kajastatud andmebaasis Scopus).

ESA 51



Väliskeelepäevad

Emakeele Seltsi väliskeelepäevade loetelu vt rubriigist
Üritused / väliskeelepäevad



[PDF] "Eesti murded ja kohanimed"

Veebiväljaandena on ilmunud Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niidi, Jüri Viikbergi ja Peeter Pälli koostatud kõrgkooliõpik "Eesti murded ja kohanimed" (esmatrükk 2002, teine trükk 2009, kolmas trükk 2018).
Iga murde kohta on esitatud olulised erijooned, lisaks on tutvustatud murdeuurimise teoreetilist tausta, näidatud seoseid eri murdealade vahel, paigutatud murdeid ja nende muutumist ajaloo ja teiste allkeelte konteksti. Ka on püütud esitleda väheuuritud murdeuurimise alasid, nagu süntaksit ja sõnavara.




Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti keel kui riiklik taristu" arutelu Riigikogus 15.03.2018

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni liige Krista Aru tõi oma ettekandes välja, et eesti keele kasutamine on eesti keele ja kultuuri loomine, misläbi on kõik eesti keeles kõnelejad eesti keele hoidjad. Aru osutas, et keel vajabki kõige enam seda, et tal oleks kasutajaid.

Tartu Ülikooli emakeeleõpetuse professor Martin Ehala kõneles oma ettekandes eesti keele olukorrast alus- ja üldhariduses. Üks suurim probleem Eesti koolides on tema sõnul keelelõhe.

Tartu Ülikooli rakenduslingvistika osakonna juhataja professor Birute Klaas-Lang rääkis eesti keelest kõrghariduses.

Istungi ülekanne: https://www.youtube.com/watch?v=PaqtFfZII7Q
Kokkuvõte Keele Infolehes: Eesti keelekeskkond täna 25 aastat edasi (Martin Ehala, Birute Klaas-Lang)



Loode-Eesti murdelood

Seltsi raamatusarja "Valimik murdetekste" IX köitena on ilmunud Evi Juhkami "Loode-Eesti murdelood".

Kogumiku keeleaines pärineb Risti ja Harju-Madise kihelkonna 21 küla 34 keelejuhilt ja on kogutud aastail 1957–1991. Murdejuttudes leidub omaaegseid etnograafilisi kirjeldusi taluelust ja -töödest, rahvameditsiinist, uskumustest ja kultuuriloost. Keelelises ülevaates on toodud esile keeleala eripära ning seosed naabermurrete ja -keeltega, tekstidele järgneb sõnastik. Tekstiköide on oluline kogu eesti dialektoloogia seisukohast, sest Loode-Eesti murrakuist on seni avaldatud vähe materjali. 280-leheküljeline tekstiköide annab sellele olulist lisa.

Sõna haaval



Emakeele Seltsi toimetiste sari

Taas on hakanud ilmuma raamatuid Emakeele Seltsi toimetiste sarjas. Enne pikemat pausi, mis oli tingitud rahanappusest, ilmus Toomas Pauli "Piiblitõlke ajalugu" (1999, Emakeele Seltsi Toimetised nr 72, 875 lk). Peamiselt on kavas avaldada teenekate seltsiliikmete töid koondavaid artiklikogumikke.

Viimasel paaril aastal on ilmunud:

Enn Ernits "Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni" (2017, Emakeele Seltsi Toimetised nr 75, 756 lk)

Eduard Vääri "Liivi rahva keel ja meel. Eduard Vääri uurimused liivlastest ja liivi keelest" (2016, Emakeele Seltsi Toimetised nr 74, 430 lk)

Lembit Vaba "Sõna sisse minek" (2015, Emakeele Seltsi Toimetised nr 73, 495 lk)

Sõna haaval

Liivi rahva keel ja meel

Sõna sisse minek




Trükis "Emakeel on oma keel. Kuidas hoida emakeelt võõrsil"

Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse professori Renate Pajusalu ja Soome Tuglase Seltsi koostöös valmis eelkõige Soomes elavatele eestlastest lapsevanematele trükis "Emakeel on oma keel. Kuidas hoida emakeelt võõrsil".

Veebitrükis on avaldatud Tuglase Seltsi kodulehel:
http://www.tuglas.fi/tiedostot/emakeel_on_oma_keel.pdf



Eesti keele arengukava seire

Eesti keelenõukogu on saanud valmis eesti keele arengukava elluviimise vahearuande
aastate 2013–2014 kohta.

PDF