EESTI TEADUSTE AKADEEMIA

EMAKEELE SELTS












    About ☜

    Lahtiolekuajad:
    E 9–17
    T 12–16
    K 9–17
    N 12–16
    R suletud

    Aadress:
    Roosikrantsi 6
    10119 Tallinn

    Telefon: 6449331

    e-post:
    es@eki.ee

    Registrikood:
    80075963

    Arvelduskonto:
    EE862200001120045326
    Swedbank

☞ KONKURSID
LII Veski päev "Eesti keele mitu nägu"
27.06 kell 12.15 TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudis Jakobi 2-438

12.15 Avasõnad Helle Metslangilt
Ettekanded:
12.20 Tiit Hennoste "Allkeeled. 20 aastat hiljem"
12.40 Andriela Rääbis, Tiit Hennoste, Andra Rumm "Jumala värdjas mutt. Negatiivsete emotsioonide väljendamine suulises argisuhtluses"
13.00 Kirsi Laanesoo "omggggggggg:D:D:D:D:D. Emotsioonide väljendamisest netikeeles"
arutelu 13.20–13.30
sirutuspaus 13.30–13.45
13.45 Tõnu Tender "Etüüd slängi näost: kriimus koon või klants sihverplaat?"
14.05 Peep Nemvalts "Sõnakas või sõnatu eesti teaduskeel?"
14.25 Eva Velsker, Mart Velsker "Ilukirjanduse keel ja selle enneolematud võimalused"
arutelu 14.45–15.00

Kell 16 asetatakse lilled akadeemik J. V. Veski kalmule.

Tellitud buss (Luule Reisid) väljub kell 9.15 Roosikrantsi 6 eest. Sõit maksab liikmemaksu suuruse summa (10 või 3 eurot). Sõitasoovijatel palume endast märku anda kuni 25. juunini (k.a) e-posti aadressil killu@eki.ee või telefonil 644 9331.

Teave eesti keele aasta sündmuste kohta on koondatud EKI keeleürituste kalendrisse:
http://portaal.eki.ee/kalender.html

[ERR] 18.01. konverents "Keeleseadus 30"
[PM] 24.01. avaüritus "Eesti riigikeele sajand"

24.09. keeleretke lõpukonverents Tartu ülikooli ajaloo muuseumis kell 14

Riia-Tartu keeleretk 08.06–15.06.2019

[PDF] KAVA

Palume keeleretke käigus peetud ettekannete kokkuvõtteid mitte tsiteerida, kuna tegemist on tööversioonidega.

Ava- ja vahekonverentside ettekanded:

• 08.06 Riia Eesti Vabariigi suursaatkond
[PDF] Jüri Valge
[PDF] Kristi Metste
[PDF] Risto Järv
[PDF] Guntars Godinš
[PDF] Triin Jürgenstein
• 10.06 Võnnu Jaani kirik
[PDF] Ilmar Tomusk
Ago Pajur
[PDF] Tiit Rosenberg
[PDF] Tuuli Tuisk
• 11.06 Rubene kirik
[PDF] Külli Habicht
[PDF] Heiki Valk
[PDF] Taavi Pae
[PDF] Mariko Faster
• 12.06 Valga muuseum
[PDF] Tiit Rosenberg
Aive Aru-Raidsalu
[PDF] Janika Kronberg
[PDF] Jüri Viikberg
[PDF] Lembit Vaba
• 13.06 Rõngu rahvamaja
Mari-Liis Vanaisak
[PDF] Külli Prillop
[PDF] Mart Velsker
[PDF] Jüri Valge
[PDF] Kadri Koreinik

10 maakondlikku keelepäeva

14.02. Viljandis | 04.03. Võrus | 29.03. Raplas | 29.03. Põltsamaal |
04.06 Kuressaares | 26.09 Paides ...

Euroopa keelte päeva üliõpilaskonverents 27.09.2019

Emakeele Selts tähistab Euroopa keelte päeva üliõpilaskonverentsiga Tallinna Ülikoolis. Kutsume oma uurimistöödest rääkima keeleerialade bakalaureuse- ja magistriõppe tudengeid ning 2019. aastal lõpetanud bakalaureusi ja magistreid, oodatud on ka tänaste ja eilsete gümnaasiumiõpilaste ettekanded.

Palume teatada esinemissoovist hiljemalt 6. septembriks. Esinemissoov sisaldagu järgmisi andmeid: esineja nimi, teema, õppeasutus, juhendaja nimi, ettekande teesid (100–150 sõna). Ettekande pikkus on 20 minutit, millele lisandub arutelu. Ettekande vastuvõtmisest konverentsi kavva teatame 13. septembriks.



Ilmunud on Mati Erelti süntaksi õigekeelsusõpiku "Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused" neljas, täiendatud trükk (Emakeele Selts 2019, 183 lk).




Õpetajastipendiumi konkurss

Emakeele Selts annab Haridus- ja Teadusministeeriumi rahalisel toetusel välja eesti keele ja kirjanduse õpetajaks õppivatele üliõpilastele kuus 400-eurost stipendiumi. Stipendiumi taotlemiseks tuleb esitada digiallkirjastatuna motivatsioonikiri ja eelmise õppeaasta õppetulemuste väljavõte. Taotlus tuleb saata hiljemalt 15. oktoobriks 2019 Emakeele Seltsi e-posti aadressile es@eki.ee.

Stipendiumikomisjoni kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Emakeele Seltsi, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi ja Emakeeleõpetuse Infokeskuse esindajad.

Stipendiumi saajate nimed avalikustatakse Emakeele Seltsi, Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli kodulehel 15. novembril 2019.



Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2019

[PDF] Statuut

Emakeele Selts ja Eesti Keelenõukogu koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga kuulutas 15. märtsil välja ettevõttenime võistluse "Ehe Eesti 2019". Võistluse tulemused tehakse teatavaks Emakeele Seltsi kodulehe kaudu oktoobri alguses.

Kandidaatide esitamise tähtaeg on 15. september 2019. Kandideerida saab iga tegutsev ning Eestis registreeritud ettevõte. Kandidaate võivad esitada kõik ettevõtjad ja füüsilised isikud ES-i postiaadressil (postitempli kuupäev 15.09.2019) või otselingil https://goo.gl/forms/3tEyWS4FUbv4dNiK2

Ettevõtmine sai alguse 2016. aastal ja toimub neljandat korda. Võistluse eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid. Emakeele Seltsi juhatuse esimees Helle Metslang:
"Neljandat hea eesti ettevõttenime võistlust raamistavad traditsiooniliselt emakeelepäev ja ettevõtjate päev, aga lisaks ka eesti keele aasta kevad ja sügis. Innustagu see meid kõiki märkama tabavaid nimesid enda ümber, alustavaid ettevõtjaid aga sõeluma paljudest variantidest välja sisukad ja kujundlikud nimed. Senised võistlused on näidanud, milliseid toredaid nimesid kannavad meie tootmis- ja teenindusettevõtted, vabaühendused ja uustulnukad. Nüüd lisandub veel üks kategooria: haridus- ja kultuuriasutused. Märgakem ka huvitavate nimedega lasteaedu, rahvamaju, huvikoole."

Žüriisse kuuluvad Emakeele Seltsi, Eesti Keelenõukogu, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Keeleinspektsiooni ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsiooni esindajad.

• 2016. aasta võitjad olid tööstuse kategoorias Puupagana OÜ, teeninduse kategoorias Valge Klaar, vabaühenduste kategoorias Sõltumatu Tantsu Lava ning aasta uustulnuka kategoorias OÜ Tulõtungal.
• 2017. aasta võitjad olid tööstuse kategoorias OÜ Hiire Õnn, teeninduse kategoorias Vinoteek Mulks (Vats Toitlustus OÜ), vabaühenduste kategoorias Ajapaik (MTÜ Eesti Fotopärand) ning aasta uustulnuka kategoorias MTÜ Rabarber.
• 2018. aasta võitjad olid tööstuse kategoorias OÜ Vaikelu (ära märgitud ka Matsimoka OÜ, OÜ Pagar Võtaks, OÜ Minna Sahver); teeninduse kategoorias OÜ Teravik (ära märgitud ka OÜ Pilt Taskus, Taaskasutuskeskus Sahtel (MTÜ Piirilind)); vabaühenduste kategoorias MTÜ Sõsarõ (ära märgitud ka MTÜ Isade Meel) ning aasta uustulnuka kategoorias OÜ Meelekoda (ära märgitud ka OÜ Salamaja).



Keeletegu 2018

Peaahinna vääriliseks tunnistasid taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid õigekeelsussõnaraamatu "ÕS 2018".
Rahvahääletusel valiti parimaks keeleteoks Peetri lasteaed-algkooli kirjutamisoskust arendavad vihikud "Iga päev on seiklus".

Keeleteo lõpuüritus on järelvaadatav aadressil https://www.uttv.ee/naita?id=28297

Aasta keeleteokonkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja valivad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel. Igal ühel on võimalik anda oma hääl ühele või mitmele kandidaadile.



Aastakoosolek
toimus 22. märtsil EKI 3. korruse saalis (Roosikrantsi 6)

[PDF] 2019. aasta koosoleku protokoll

I. Akadeemiline ettekanne "Muutust väljendavad predikaadid läänemeresoome keeltes". ESi juhatuse liige Miina Norvik
II. Ametlik osa
1. Emakeele Seltsi 98. tegevusaasta (2018) ülevaade. ESi teadussekretär Killu Mei
2. Revisjonikomisjoni aruanne. Esitab revisjonikomisjoni liige
3. Liikmeksoleku küsimusi: auliikme(te) valimine, liikmekandidaadid, liikmemaksu suurus
4. Revisjonikomisjoni liikmete valimine
5. Tõstatuvat

[WORD-doc] Volikiri hääletamiseks
[WORD-doc] Liikmeavalduse blankett
[PDF] 2018. aasta koosoleku protokoll



Keeletoimkond

[PDF] Otsus: kujundlike (ümberütlevate) nimetuste algustäht (27.06.2018)

Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsused ja otsuste eelnõud on saadaval rubriigis "Keeletoimkond". Keeletoimkonna tegevuse kohta on ilmunud ülevaateid ajakirjas Oma Keel:

  • Peeter Päll "Mis on uut keeletoimkonnas" (Oma Keel 2010, nr 1, lk 40–43)
  • Krista Kerge "Uusimaid soovitusi ESi keeletoimkonnalt" (Oma Keel 2012, nr 2, lk 77–83)
  • Maire Raadik, Tiina Leemets "Emakeele Seltsi keeletoimkonnas" (Oma Keel 2017, nr 1, lk 31–37)



  • Asta Õimu väljendivara kassett

    Väljendivara 1. Peigmees kaseladvas
    Väljendivara 2. Mees metsast
    Väljendivara 3. Nõgesed püksis
    Väljendivara 4. Vesi või mesi
    Väljendivara 5. Kartulipudru ingel

    Tallinn: EKSA, 2018.




    ES-i digiteeritud raamatud

    ES alustas 2015. aastal vanemate väljaannete digiteerimist. Raamatufailid asuvad Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR ning seltsi kodulehel (vt rubriiki "Väljaanded").
    Tervikuna on digiteeritud korrespondentide murdetekstide sari (7 köidet); töös on kaks sarja:
    Akadeemilise Emakeele Seltsi aastaraamat (valmis on köited 1–5)
    Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised (valmis on köited I–XXXIV)



    OK 2/2018

    Trükist on ilmunud keeleajakirja Oma Keel 2018. aasta sügisnumber. OK artiklitele on veebis kohene avatud juurdepääs, vt sisukorda.

    Emakeele Seltsist ostes on ajakirja hind 1.90 eurot.
    Oma Keelt saab ka tellida, aastatellimus maksab Eestisse tellides koos postimaksuga 6.50 eurot, vt tellimisjuhendit.

    Aastatel 2000–2017 avaldatud artiklid on kantud Exceli tabeliformaadis registrisse:

    [Exceli-tabel] OK register 2000–2017

    OK 2 / 2018



    ES-i tutvustavad materjalid

    Vaatmik tutvustab seltsi eesmärke, põhitegevusi, ajalugu ja juhatust. Saadaval eesti ja inglise keeles:
    [PDF] eestikeelne plakat (2017)
    [PDF_English] ingliskeelne plakat (20.11.2018)

    Jüri Viikbergi ingliskeelne seltsi tutvustus:
    [PDF] The Mother Tongue Society (20.11.2018)

    Mati Erelti ülevaated seltsi ajaloost:
    [PDF] 90 years of the Mother Tongue Society (Linguistica Uralica 2010, kd XLVI, nr 2, lk 144–153)
    [PDF] 90 aastat Emakeele Seltsi

    Jüri Valge ettekanne 11.11.2017:
    [PDF] Emakeele Selts eesti keele hoidjana ja arendajana




    Noortesektsiooni keeleõhtud

    Ootame Emakeele Seltsi tegevliikmeks astuma ka sügavama keelehuviga gümnaasiumiõpilasi. Liikmeks astuda soovijatel palume ES-ile anda teada oma huvist eesti keele vastu, nimetades paar-kolm seda kinnitavat ettevõtmist (nt emakeeleolümpiaad, kirjutised Oma Keeles, kooli almanahhis või teistes väljaannetes, keeleteemalised esinemised, osavõtud emakeelevõistlustest, abi keeleürituste korraldamisel ja keelematerjali kogumine vms). Noored on oodatud osalema sügisesel koolivaheajal toimuvas keelelaagris ning Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis peetavatel keeleõhtutel.

    Andra Kütt Sügisvaheaeg Emakeele Seltsi keelelaagris (Õpetajate Leht 24.11.2017)
    Helle Metslang Kuhu kuulub eesti keel?

    Emakeele Selts on juba peaaegu sada aastat ühendanud eesti keele vastu huvi tundvaid, eelkõige akadeemilise taustaga inimesi. Olulise osa seltsi tegevusest moodustab keeleürituste korraldamine nii Eestis kui ka välismaal, nii õpilastele kui ka juba keele alal töötavatele inimestele. Selts on pidanud väga oluliseks keelepäevi koolides, mida on alates 1961. aastast korraldatud kokku 208. Edaspidi soovime lähendada seltsi ja noori veelgi enam, noorteühenduse liikmed on teretulnud seltsi üritustele.



    Emakeele Seltsi aastaraamat

    Trükist on ilmunud ESA 63. köide (2017).

    ESA avatud juurdepääsuga (OA) kodulehekülg asub Teaduste Akadeemia Kirjastuse veebis, vt www.kirj.ee; alates 44. köitest on ajakirja täistekstid ka elektroonilises andmebaasis CEEOL.

    ESA tutvustust ja artikli vormistusjuhist vt vasakul rubriigist "Aastaraamat". ESA vastab ETISe klassifikatsioonis kategooriale 1.1 (teadusartiklid on kajastatud andmebaasis Scopus).

    ESA 51



    Väliskeelepäevad

    Emakeele Seltsi väliskeelepäevade loetelu vt rubriigist
    Üritused / väliskeelepäevad



    [PDF] "Eesti murded ja kohanimed"

    Veebiväljaandena on ilmunud Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niidi, Jüri Viikbergi ja Peeter Pälli koostatud kõrgkooliõpik "Eesti murded ja kohanimed" (esmatrükk 2002, teine trükk 2009, kolmas trükk 2018).
    Iga murde kohta on esitatud olulised erijooned, lisaks on tutvustatud murdeuurimise teoreetilist tausta, näidatud seoseid eri murdealade vahel, paigutatud murdeid ja nende muutumist ajaloo ja teiste allkeelte konteksti. Ka on püütud esitleda väheuuritud murdeuurimise alasid, nagu süntaksit ja sõnavara.




    Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti keel kui riiklik taristu" arutelu Riigikogus 15.03.2018

    Eesti Vabaerakonna fraktsiooni liige Krista Aru tõi oma ettekandes välja, et eesti keele kasutamine on eesti keele ja kultuuri loomine, misläbi on kõik eesti keeles kõnelejad eesti keele hoidjad. Aru osutas, et keel vajabki kõige enam seda, et tal oleks kasutajaid.

    Tartu Ülikooli emakeeleõpetuse professor Martin Ehala kõneles oma ettekandes eesti keele olukorrast alus- ja üldhariduses. Üks suurim probleem Eesti koolides on tema sõnul keelelõhe.

    Tartu Ülikooli rakenduslingvistika osakonna juhataja professor Birute Klaas-Lang rääkis eesti keelest kõrghariduses.

    Istungi ülekanne: https://www.youtube.com/watch?v=PaqtFfZII7Q
    Kokkuvõte Keele Infolehes: Eesti keelekeskkond täna 25 aastat edasi (Martin Ehala, Birute Klaas-Lang)



    Loode-Eesti murdelood

    Seltsi raamatusarja "Valimik murdetekste" IX köitena on ilmunud Evi Juhkami "Loode-Eesti murdelood".

    Kogumiku keeleaines pärineb Risti ja Harju-Madise kihelkonna 21 küla 34 keelejuhilt ja on kogutud aastail 1957–1991. Murdejuttudes leidub omaaegseid etnograafilisi kirjeldusi taluelust ja -töödest, rahvameditsiinist, uskumustest ja kultuuriloost. Keelelises ülevaates on toodud esile keeleala eripära ning seosed naabermurrete ja -keeltega, tekstidele järgneb sõnastik. Tekstiköide on oluline kogu eesti dialektoloogia seisukohast, sest Loode-Eesti murrakuist on seni avaldatud vähe materjali. 280-leheküljeline tekstiköide annab sellele olulist lisa.

    Sõna haaval



    Emakeele Seltsi toimetiste sari

    Taas on hakanud ilmuma raamatuid Emakeele Seltsi toimetiste sarjas. Enne pikemat pausi, mis oli tingitud rahanappusest, ilmus Toomas Pauli "Piiblitõlke ajalugu" (1999, Emakeele Seltsi Toimetised nr 72, 875 lk). Peamiselt on kavas avaldada teenekate seltsiliikmete töid koondavaid artiklikogumikke.

    Viimasel paaril aastal on ilmunud:

    Enn Ernits "Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni" (2017, Emakeele Seltsi Toimetised nr 75, 756 lk)

    Eduard Vääri "Liivi rahva keel ja meel. Eduard Vääri uurimused liivlastest ja liivi keelest" (2016, Emakeele Seltsi Toimetised nr 74, 430 lk)

    Lembit Vaba "Sõna sisse minek" (2015, Emakeele Seltsi Toimetised nr 73, 495 lk)

    Sõna haaval

    Liivi rahva keel ja meel

    Sõna sisse minek




    Trükis "Emakeel on oma keel. Kuidas hoida emakeelt võõrsil"

    Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse professori Renate Pajusalu ja Soome Tuglase Seltsi koostöös valmis eelkõige Soomes elavatele eestlastest lapsevanematele trükis "Emakeel on oma keel. Kuidas hoida emakeelt võõrsil".

    Veebitrükis on avaldatud Tuglase Seltsi kodulehel:
    http://www.tuglas.fi/tiedostot/emakeel_on_oma_keel.pdf



    Eesti keele arengukava seire

    Eesti keelenõukogu on saanud valmis eesti keele arengukava elluviimise vahearuande
    aastate 2013–2014 kohta.

    PDF