Keeleteoauhinna andmise eesmärk on tunnustada keeletegu ja selle tegijat, tõsta üldsuse keelealast aktiivsust ja aidata kaasa eesti keele alase tegevuse kroonika talletamisele.
Keeleteoauhinnaga tunnustatakse keeletegusid, mis:
- tõstavad eesti keele tuntust ja mainet;
- väärtustavad eesti keele oskust, õpetamist ja õppimist;
- soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist;
- edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.
Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda:
- peaauhinna otsustavad koos kunagised ja praegune haridus- ja teadusminister (Kristina Kallas, Tõnis Lukas, Liina Kersna, Jaak Aab, Mailis Reps, Maris Lauri, Jürgen Ligi, Jevgeni Ossinovski, Jaak Aaviksoo, Mait Klaassen, Rein Loik, Toivo Maimets, Paul-Eerik Rummo);
- rahvaauhind selgitatakse internetihääletuse teel.
Aasta keeleteoauhindade laureaadid:
- 2023. aasta keeleteod: Kohtla-Järve lasteaiaõpetaja Aleksandra Danštšikova loodud arendavad õppevideod eesti keeles ning Sulev Kuuse ja Toivo Maimetsa koostatud eestikeelne ülikooliõpik “Rakubioloogia”; rahvaauhind: noor luuletaja ja laulukirjutaja Eik Erik Sikk. Ministrid tõstsid esile veel Natalja Kitami loodud Facebooki grupi “Räägi minuga”, Helle Metslangi jt koostatud teose “Eesti grammatika” ja Asta Õimu koostatud üldhariva raamatu “Eesti keele teetähised”.
- 2022. aasta keeleteod: Eesti Keele Instituudi inspiratsioonipäev “Näitame keelt”; rahvaauhind: Eesti Keele Instituudi ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös valminud keeleajalooteemalised keelekillud ETV-s. Ministrid tõstsid esile veel Asta Õimu akadeemilise suurteose “Eesti kõnekäänud”, hääldusäpi SayEst ning Ukraina sõjapõgenikele eesti keele õpetamise.
- 2021. aasta keeleteod: masintõlketehnoloogia arendamine ning Vikipeedia keeletoimetamistalgud ja vabatahtlik keeletoimetaja Kuriuss.
Rahvas hääletas parimaks keeleteoks ALPA eestikeelsed digiõppemängud ja animeeritud rahvaluulevideod. - 2020. aasta keeleteod: Peep Nemvaltsi koostatud eesti teaduskeele kogumik „Eesti teaduskeel keelterikkas teadusmaailmas“ ja Narva eesti keele maja räpiooper “Karma”; rahvaauhind: õ- ja ö-hääliku piiritähise paigaldamise Saaremaale
- 2019. aasta keeletegu: TTÜ kõnetuvastus ja TÜ masintõlge, rahvaauhind: Õigekirjagurmaani Instagram
- 2018. aasta keeletegu: “Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018” (Eesti Keele Instituut)
Rahvaauhind: Vihikud “Iga päev on seiklus” (Peetri Lasteaed-Põhikool) - 2017. aasta keeletegu: “Sõna haaval. Emakeeltest tehiskeelteni” (Enn Ernits)
Rahvaauhind: Klassi-Instagram “Roostikurebased” (Tartu Jaan Poska Gümnaasium) - 2016. aasta keeletegu: “Eesti kohanimeraamat” (Marja Kallasmaa)
Rahvaauhind: Säutsupääsukese kalambuurid (Keiti Vilms) - 2015. aasta keeletegu: Eesti Keele Instituudi e-keelenõu ja tasuta keelenõuanne (Eesti Keele Instituut)
Rahvaauhind ja ministrite esiletõstetud: “Hiiu sõnaraamat” (Paul Kokla ja Meeli Sedrik) - 2014. aasta keeletegu ja rahvaauhinna võitja: eesti keele e-õppe keskkond Keeleklikk (Leelo Kingisepp ja Marju Ilves)
Ministrid tõstsid esile eesti-võru keele sõnaraamatu koostamist (Võru Instituut) - 2013. aasta keeletegu: lapse keelelist arengut toetavad mängud (Reili Argus, Cattre Hein)
Rahvaauhind: Võrumaa noorte keelelaager
Ministrid tõstsid esile Mulgi sõnastiku koostamist ja väljaandmist (Alli Laande, Karl Pajusalu, Kristi Ilves, Triin Todesk, Erna Elise Neimann, Mare Keldo, Asta Jaaksoo, Ilse Israel, Ants Taul, Asta Mäeorg, Hillevi-Kärt Muska, Helju Lehesmets) - 2012. aasta keeletegu: sõnaraamat “Eesti keele sõnapered” I–II (Silvi Vare)
Rahvaauhind: Eesti etümoloogiasõnaraamat (Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar)
Ministrid tõstsid esile “Kihnukielsed uudisõd” Vikerraadios (Kaisa Laos, Külli Laos, Mark Soosaar, Raigo Tšetšin) - 2011. aasta keeletegu: kõnetuvastusrakendusi nutitelefonidele (Tanel Alumäe, Kaarel Kaljurand)
Rahvaauhind: Võro keelepesä käivitamine ja arendamine (Mariko Faster, Triin Rõõmusoks, Egle Vodi)
Ministrid tõstsid esile eestikeelse repertuaari omandamist ja osavõttu noorte laulupeost “Maa ja ilm” (Narva koorikool, direktor Marina Kossolapova) ja tunnustasid “Wiedemanni grammatika” tõlget eesti keelde (Heli Laanekask, Ellen Niit) - 2010. aasta keeletegu ja rahvaauhind: eestikeelse hääljuhtimise loomine pimedate inimeste tehnilistele abivahenditele (Janar Vaik, Artur Räpp, Igor Markatšov, Sandra Meigas)
Ministrid tõstsid esile eestikeelset loome-, kontserdi- ja salvestustegevust (ansambel „Metsatöll“), näitust “Muuseum näitab keelt” (Eesti Rahva Muuseum) ja tunnustasid sõnaloomevõistlust “Sõnaus” (Toomas Hendrik Ilves). - 2009. aasta keeletegu: “Aabets” (Kihnu aabits) (Külli Laos, Reene Leas, Evi Vesik)
Rahvaauhind: eesti keelt ja Eesti keelepoliitikat toetavate seisukohtade avalik esitamine (Sergei Metlev) - 2008. aasta keeletegu ja rahvaauhind: eestikeelse väikelastekeskkonna http://mudila.lastekas.ee loomine (Janika Leoste)
- 2007. aasta keeletegu: Eesti rahva enda loodud noorte laulu- ja tantsupidu (Laulupeo korraldamise peakomisjon)
Rahvaauhind: doktoritöö võru kirjakeelest (Sulev Iva) - 2006. aasta keeletegu: üleskutse “Kroon eesti keelele!” (19 Eesti kooli)
Rahvaauhind: lavastus “Keeleuuenduse lõpmattu kurv” (Anu Lamp)
Info ja statuut Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel.