Aastakoosolek 2007

30.03.2007 Tartu Ülikooli J. V. Veski auditooriumis

I. Akadeemiline osa

Prof Helle Metslangi ettekanne Grammatikalisatsioonist eesti ja soome keeles ja selle uurimisest

II. Ametlik osa

1. Emakeele Seltsi 87. tegevusaasta (2006) – juhatuse aruande esitab teadussekretär Terje Potter
2. Revisjonikomisjoni aruanne – Väino Klaus
3. Liikmeksoleku küsimused
4. 2007. aasta liikmemaksu määramine
5. Emakeele Seltsi revisjonikomisjoni valimine
6. Keeletoimkonna ettepanek Emakeele Seltsile põhikirja täiendamiseks
7. Läbirääkimised

Juhatas: Reet Kasik
Protokollis: Külli Habicht
Osavõtjaid: 45, sh 9 liikmekandidaati

1. Seltsi juhatuse esimehe prof Helle Metslangi akadeemiline ettekanne “Grammatikalisatsioonist eesti ja soome keeles ja selle uurimisest”.

Ettekandes tutvustati grammatikalisatsiooni olemust ja erinevaid lähenemisnurki sellele (diakrooniline, sünkrooniline ja eelnevaid ühendav pankrooniline lähenemisviis). Ettekandja tutvustas keeleteadlaste selleteemalisi uurimusi, millest enamik puudutab morfoloogiliste kategooriate ja morfoloogiavahendite diakroonilist kujunemist. Näiteks tõi esineja hulga sellekohaseid uurimusi: L. Campbelli käsitluse kas-küsipartikli kujunemise kohta, F. de Siversi uurimuse sõnast pool, K. Ojutkanga dissertatsiooni somaatiliste sõnade grammatiseerumisest, T. Suutari käsitluse sõna pea grammatiseerumise kohta jt.
Süntaksi uurimisel on grammatiseerumisteooriat rakendanud T. Huumo käändevormide kujunemist uurides. I. Herlin ja L. Kotilainen on käsitlenud kõrvallausete ja lauselühendite kujunemist. Oluline on see, et protsesse kirjeldatakse kognitiivse grammatiseerumisteooria kohaselt võrgustikuna, mitte sirgjoonelise arenguna.
Sünkroonilise grammatiseerumise alastes uurimustes käsitletakse üksuse funktsiooni ja tähenduse varieerumist kui ühe ahela etappe. E. Uuspõld on selliselt käsitlenud des– ja mata-vormide kaassõnastumist. Palju on tegeldud ka verbide ja verbikonstruktsioonidega: M. Erelt on käsitlenud pidama-verbi, R. Kasik, H. Metslang, J. Tommola laskma-verbi. Tuum-, tugi ja sarjaverbide kohta on artikleid kirjutanud I. Tragel ja K. Muischnek. Refereerivate kaassõnade kujunemist on kirjeldanud M.-M. Sepper. Partiklite kujunemist tänapäeva keeles on uurinud A. Hakulinen, E.-L. Seppänen, L. Keevallik. Grammatiseerumisteooriast lähtudes on käsitletud ka konjunktsioonide ja tekstipartiklite kujunemist, nt A. Kauppineni uurimus vaikka-sõnast, I. Herlini käsitlus küsivate-siduvate sõnade kujunemisest, artiklite problemaatika, mida on käsitlenud R. Laury ja R. Pajusalu. P. Keayov, M.-M. Sepper, H. Metslang, K. Pajusalu, H. Forsberg on vaadelnud on ka evidentsiaalsuse problemaatikat.
Morfosüntaksi valdkonnas on uuritud derivatsiooni, artikleid ja partikleid. Siin ilmnevad ka eesti ja soome keele erinevused. Soome keeles on rohkem grammatilisi vahendeid, mida eesti keel vormistab leksikaalselt. Eesti keeles on soome keelega võrreldes rohkem analüütilisi, vähem grammatiseerunud keelevahendeid. Soome keel kui aglutinatiivsem keel on grammatiseerumisele vastuvõtlikum.
Ettekandja puudutas ka nähtusi nagu sundgrammatiseerumine ja forsseeritud grammatiseerumine. Nt on kirjakeele loomine käsitatav kui keeles olemasolevate protsesside tagantlükkamine. Uuenduste juurdumist soodustab see, kui mingi struktuur on keeles olemas. Kirjakeel valib mitmest võimalikust struktuurist ühe. Tänapäeval on ka Internet oma keelekasutusega grammatiseerumisprotsesside kiirendaja.
Teoreetilised vaatenurgad, mis grammatiseerumisele tähelepanu pööravad, on kognitiivne grammatika, diskursuseanalüüs, konstruktsioonigrammatika jt.
Ettekande lõpus tõi H. Metslang välja üldistusi ja järeldus: Soomes on ajaloolis-võrdlev uurimine tugevama traditsiooniga kui Eestis. Grammatiseerumisalastes uurimustes on seal kasutatud rohkem murrete ja sugulaskeelte andmeid. Soomes tegelevad sellealase uurimistööga ka võõrfiloloogid. Eesti keeles täheldas esineja seevastu rohkem revolutsioonilise grammatiseerumise ilminguid ja kiirgrammatiseerumist.

2. Koosoleku otsustusvõime hindamine.

Et koosolek oleks otsustusvõimeline, peab kohal olema 10% nimekirjas olevatest seltsi liikmetest. Helju Kaal tegi arvutused ja teatas, et kvoorum on kohal.

3. Seltsi teadussekretäri Terje Potteri esitatud juhatuse aruanne seltsi 87. tegevusaasta kohta.

Terje Potter tegi kokkuvõtte seltsi põhitegevustest 2006. aastal, nimetades aasta jooksul toimunud konverentse, ettekandekoosolekuid, keelepäevi. Ettekandekoosolekutel kuulati 17 ettekannet. Toimus traditsiooniline J. V. Veski päev, mis oli pühendatud kooli emakeeleõpetuse probleemidele. Septembris korraldati Tartus Euroopa keelteaastale pühendatud õpilas- ja üliõpilaskonverents, kus esinesid noored keeleuurijad nii gümnaasiumidest kui ka Tallinna ja Tartu ülikoolist. Väliskeelepäevad toimusid Peterburis, Uppsalas, Göteborgis ja Riias. Neid korraldas ES traditsiooniliselt koostöös kohalike seltsidega. Haridus- ja teadusministeeriumiga käivitati koostööprojekt “100 aastat eestikeelset keskharidust”, sellega seoses toimusid keelepäevad Jüri, Kuressaare ja Vändra gümnaasiumis. Selts osales ka Wiedemanni-aasta ürituste korraldamisel.
Tähelepanu vääris aasta keeleteo tiitli saanud koolinoorte algatatud kampaania “Kroon eesti keelele”, mille tulemusena kogusid kooliõpilased Wiedemanni fondi toetuseks üle 12000 krooni.
Kirjastustegevuse vallast mainis seltsi teadussekretär Emakeele Seltsi aastaraamatu (51) ning ajakirja Oma Keel kahe numbri väljaandmist.
Kuni 2007. a lõpuni jätkub projekt F. J. Wiedemanni eesti keele grammatika tõlke avaldamiseks.
Seltsi raamatukogu täienes aasta jooksul 97 trükisega, jätkati raamatukogu elektroonilise kataloogi koostamist.
Korrespondentidelt aasta jooksul keeleainest ei laekunud.
Seltsi toimkondadest on aktiivsemalt tegutsenud keeletoimkond, kes pidas aasta jooksul kolm koosolekut. Murdetoimkond koos ei käinud.
Seltsil on 333 tegevliiget ja 11 auliiget. Aasta jooksul võeti vastu neli uut tegevliiget, surma tõttu lahkus kuus liiget. 2006. a aastakoosolekul valitud uus juhatus käis koos seitse korda. Aasta jooksul vahetus seltsi teadussekretär: kuni 31. augustini oli teadussekretäriks Maria-Maren Sepper, alates 1. oktoobrist Terje Potter.
Annetus saadi Ene Sepalt, Emakeele Selts tegi omakorda annetuse Wiedemanni fondile. Toetusi saadi Teaduste Akadeemialt ning Haridus- ja Teadusministeeriumilt, kes toetas väliskeelepäevade korraldamist ja aastaraamatu ning ajakirja Oma Keel väljaandmist.
Kokkuvõttes hindas teadussekretär tegevusaasta üritusterohkeks ning kordaläinuks.

Küsimused: Valve-Liivi Kingisepp küsis ettekandjalt, kas Emakeele Seltsi juhatus on mõelnud sellele, kuidas saaks koolides emakeele kui õppeaine prestiiži tõsta.
Vastused küsimustele: ESi esimees Helle Metslang vastas, et selts saab korraldada kooliküsimustele pühendatud üritusi, nt viimasel J. V. Veski päeval oli arutusel kooli emakeeleõpetuse temaatika. Selts on korraldanud ka õpilas- ja üliõpilaskonverentse.

Otsustati kinnitada teadussekretäri ette kantud aastaaruanne.

4. Revisjonikomisjoni aruande esitas komisjoni liige Hille Pajupuu.

Revisjonikomisjoni koosolek, millel osalesid Mari Kendla, Kullo Vende ja Hille Pajupuu, toimus 26. märtsil 2007. a. Komisjonile valiti uus esimees – Kullo Vende.
2006. a revisjoni tulemusel selgus, et kaheaastane liikmemaksuvõlg on 40 liikmel, kolmeaastane 10 liikmel ja suurem kui nelja-aastane võlg viiel liikmel. Revisjonikomisjon tegi seltsi juhatusele ettepaneku pikaaegsed võlglased (võlg neli ja enam aastat) seltsist välja arvata.
Seltsi protokolliraamatud leiti nõuetele vastavat. Ka seltsi rahaasjad olid korras: aasta jooksul saadi Teaduste Akadeemialt 140000 krooni, mis kulus palkadeks. Annetustest ja liikmemaksudest saadi umbes 7000 krooni, väljaandeid müüdi 28000 krooni eest. Saadud raha kulutati seltsi majandustegevuse finantseerimiseks. Kultuurkapitalist saadi 20000-kroonine toetus Mulgi tekstide väljaandmise ettevalmistamiseks.
Seltsi kulud 577378. 14 ületasid 2006. aasta tulusid. Puudujääk kaeti perekond Rõugu annetuse arvelt. 350000 krooni sellest annetusest hoiustati panka tulu kandma.
Revisjonikomisjoni aruandes jõuti järeldusele, et seltsi rahaasjad on korras.

Otsustati kinnitada revisjonikomisjoni aruanne.

5. Liikmeksoleku küsimused.

Päevakorras oli 13 liikmeks astumise avalduse läbiarutamine ja liikmekandidaatidega tutvumine. Üldkoosolek otsustas hääletusel iga uue liikme sobivuse üle. Liikmekandidaate tutvustasid nende soovitajad. Üldkoosoleku otsusel võeti Emakeele Seltsi liikmeks Katrin Hiietamm (keeleteadlane, tõlkija, tõlk), Vahur Laiapea (vabakutseline režissöör), Mari Allik (TÜ doktorant), Øivind Rangøy (vabakutseline tõlk), Piret Joalaid (eesti keele ja kirjanduse õpetaja), Virve-Anneli Vihman (TÜ välissuhete osakonna juhataja), Maigi Vija (TÜ lektor), Helen Koks (TÜ doktorant), Reeli Torn-Leesik (TÜ doktorant), Eva Velsker (TÜ eesti keele lektor (0,5); doktorant), Tuuli Tuisk (TÜ doktorant), Mervi Kalmus (TÜ 3. aasta üliõpilane), Karin Soodla (TÜ magistrant).
Arutati ka 2007. a liikmemaksu määra küsimust. Seltsi juhatuse ettepanekul jäeti liikmemaksu määr muutmata. Selle otsuse kohaselt tasuvad töötajad 50-kroonist liikmemaksu ning mittetöötavate inimeste ja pensionäride liikmemaks on 15 krooni. aastas.
Revisjonikomisjoni uue koosseisu valimine. Senised liikmed H. Pajupuu, K. Vende ja M: Kendla olid nõus jätkama oma tegevust revisjonikomisjonis. Uusi kandidaate ei esitatud. Salajase hääletuse korraldamiseks valiti häältelugemiskomisjon. Helju Kaal tegi ettepaneku valida häältelugemiskomisjoni Anu Haak, Maigi Vija ja Karin Soodla. Seltsi liikmed täitsid hääletussedelid ja häältelugemiskomisjon siirdus tulemusi analüüsima.

6. ESi keeletoimkonna ettepanek seltsi põhikirja täiendamiseks.

Keeletoimkond oli esitanud seltsi üldkoosolekule ettepaneku põhikirja täiendamiseks paragrahviga 27¹, et täpsustada keeletoimkonna staatust ja ülesandeid:
§ 27¹. Emakeele Seltsi keeletoimkond on eesti kirjakeele normi määramiseks kokkukutsutav toimkond, millel on Emakeele Seltsi juhatuse kinnitatud kodukord. Keeletoimkonna vanema valib iga kahe aasta tagant seltsi üldkoosolek. Keeletoimkonna liikmed (7–11) nimetab keeletoimkonna vanema ettepanekul Emakeele Seltsi juhatus. Keeletoimkonnas peavad olema esindatud eesti keele uurimise ja korraldamisega tegelevad asutused.
Reet Kasik kommenteeris keeletoimkonna staatuse täpsustamise punkti, milles lähtutakse vabariigi valitsuse määrusest kirjakeele normi kohta. Ettepaneku kohaselt peaks keeletoimkonna kinnitama ESi juhatus.

Otsustati: seltsi põhikirja täiendamiseks muid ettepanekuid ei tehtud ning koosolek otsustas ühehäälselt ESi põhikirja muutuse.

Koosoleku ametlik osa lõppes kell 15.32. Järgnesid läbirääkimised, kus jätkati kõigepealt kooli emakeeleõpetuse tõhustamise arutelu.

Küsimus: Mati Erelt küsis Valve-Liivi Kingisepalt, kuidas saaks ES osaleda kooliõpetuse tõhustamises.
Vastus: Valve-Liivi Kingisepp tõi näiteid paarikümne aasta tagusest ajast, kui toimus hulgaliselt koolide keelepäevi. Nendel üritustel tärganud huvi eesti keele vastu tõi palju noori ülikooli eesti filoloogiat õppima. Koolide keelepäevadega olid temaatiliselt seotud ka vabariiklikud emakeeleolümpiaadid. Valve-Liivi Kingisepp tegi ettepaneku, et ESi juhatus võiks midagi teha emakeele kui õppeaine prestiiži tõstmise heaks koolides.

Sõnavõtt: Mati Erelt rõhutas, et toona oli tegemist teise ajaga, millest oli tingitud ka suurem keelehuvi koolides. ES oli tollal ainus eesti keelega tegelev selts. Praegu tegeleb koolidega põhiliselt Eesti Emakeeleõpetajate Selts, lisaks on olemas Johannes Aaviku Selts, Eesti Keele Kaitse Ühing jt. ES on alates 1990. aastatest oma rolli näinud põhiliselt akadeemilisuse taastamises. Keelepäevi korraldavad nüüd koolid ise. Kui koolides tahetakse esinejaid ESist, siis ES leiab lektorid.

Küsimus: Valve-Liivi Kingisepp esitas küsimuse, mida uut võiks ES koolidele mõeldes teha.
Vastus: ESi esimees Helle Metslang vastas, et emakeelepäeval, 14. märtsil korraldavad paljud koolid keelepäevi, kus esinevad ka ESi liikmed. Koolidele on mõeldud ka keeleajakiri Oma Keel. Koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga on käivitatud projekt „100 aastat eestikeelset keskharidust”.

Sõnavõtt: Asta Õim lisas, et selts peaks stimuleerima õpetajaid, sest õppetöös sõltub väga palju õpetaja motivatsioonist. Positiivse näitena tõi A. Õim esile Saku gümnaasiumi emakeeleõpetajate tegevuse.

Sõnavõtt: R. Kasik arvas, et ESil võiks olla parem kontakt Emakeeleõpetajate Seltsiga. V.-L. Kingisepa sõnul oligi varasematel aastatel õpetajatega koostöö tihedam. M. Erelt avaldas arvamust, et Emakeeleõpetajate Selts peaks tegelema emakeeleõpetusega ja väitis, et seni pole ESi ja Emakeeleõpetajate Seltsi kontakt õnnestunud.

Sõnavõtt: Karl Pajusalu lisas subjektiivse mulje alusel, et koolis pole emakeelesse suhtumises viimasel ajal drastilisi muutusi toimunud. Probleeme on olnud igal ajal. Praeguse põhiprobleemina nägi Pajusalu kvaliteetajakirjanduse puudumist ja tegi sellest lähtuva ettepaneku avaliku arvamuse kujundamise vahendite ülevaatamiseks.

Sõnavõtt: Heido Ots oli seisukohal, et eesti keeles oleks vaja välja kujundada kõrgstiil Vaja oleks käia ka kohtumistel koolides, et direktsioongi mõistaks paremini emakeeleõpetaja töö väärtust. H. Ots esitas de- ja regrammatiseerumist puudutava küsimuse ka H. Metslangile. H. Metslang nimetas oma vastuses eesti keeles ilmnevat isoleeriva keele poole suundumise tendentsi, mis väljendub nt nominatiivi ületaotluses. Degrammatiseerumine on H. Metslangi sõnul täheldatav käändekasutuse üldises lihtsustumises.

Küsimus: V.-L. Kingisepp esitas küsimuse ESi osalusel korraldatud väliskeelepäevade kohta.
Vastus: H. Metslang vastas, et tulemas on Moskva keelepäev, kuhu ettekandjatena sõidavad Tiiu Erelt, Mati Erelt, Leelo Kingisepp ja Jaak Viller. Eesti keele säilimisele võõra keele keskkonnas oli pühendatud äsjane keelepäev Saksamaal Hamburgis. Seal esinesid lastekeele spetsialistid Sirje Hassinen Soomest ja Reili Argus Tallinna ülikoolist. 2007. a sügisel on kavas väliskeelepäevad Turus ja Tamperes.

Jätk 5. päevakorrapunktile “Liikmeksoleku küsimused”: koosoleku lõpus sai revisjonikomisjoni häältelugemiskomisjoni nimel sõna Anu Haak, kes tegi kokkuvõtte hääletustulemustest. Koosolekul osalejatelt laekus 39 hääletussedelit. Revisjonikomisjoni valiti Hille Pajupuu (39 häält), Kullo Vende (38 häält), Mari Kendla (36 häält).

Otsus: koosolek kinnitas ühehäälselt häältelugemiskomisjoni protokolli revisjonikomisjoni koosseisu kohta.