Eesti keel kodus ja välismaal
20.02.2006 Eesti Keele Instituudi suures saalis
JÜRI VALGE Emakeele Seltsi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi väliskeelepäevad
LORE LISTRA Eesti keel ja kultuur maailmas, armastusega Eestist
ILMAR TOMUSK Probleemidest keeleseaduse tõlgendamisel ja rakendamisel
Jüri Valge kõneles Emakeele Seltsi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös korraldatavatest väliskeelepäevadest. Väliskeelepäevadel on esinejate jaoks olnud esmatähtis Eesti kodutunde viimine välismaale väliseestlastele. Eesti riik ja rahvas on liiga väikesed selleks, et mitte jätkata oma rahvusliku kultuuriruumi laiendamist väljapool kodumaad. Sellele valdkonnale on riigi toetus, ka rahaline, märgatavalt laienenud. Eestlane määratleb oma kultuuriruumi keele kaudu, Emakeele Selts loodab keelepäevade toel kasvatada ja tugevdada Eesti rahvuslikku identiteeti, mis on olulisel määral seotud emakeele oskuse ja selle kasutamisega. Sellele lisandub võimalus arendada teaduslikku keelealast diskussiooni ning saada teavet eestlaskonna ja keelepäevariigi Eestisse suhtumise kohta. Viie aasta jooksul on korraldatud 18 väliskeelepäeva, kus osavõtjate arv on tagasihoidlikumatel kordadel olnud 20 ringis, ulatunud aga õnnestunumates kohtades 100-ni. Ea, keeleoskuse ja akadeemilisuse poolest on kohad olnud erinevad.
Lore Listra rõhutas ettekandes “Eesti keel ja kultuur maailmas, armastusega Eestist” seda, mis on keele kõrval – kultuuri kui keskkonda. Kultuur ei ole pelgalt teater, kino, muusika … Kogu eesti elu on üles ehitatud ministriaalselt ehk eelarvepõhiselt. Kultuur laiemas mõttes ei mahu kultuuriministeeriumi alla, eesti kultuur ja keel maailmas ei ole õigupoolest ühegi ministeeriumi haldusalas. 2004. aastal alustati eesti keele ja kultuuri akadeemilist välisõpetust, mille rõhuasetus on eesti filoloogial. Kuid on ka inimesi, kes vajavad üldteadmisi kultuurilünkade täitmiseks, mitte filoloogilist haridust. Kõneleja kutsus koostööle eesti keele ja kultuuri valdkonnas tegutsevaid eri institutsioone, kes seaksid eesmärgiks hea eesti kuvandi loomise ning õppe-eesmärgil kasutatavate Eestit tutvustavate trükiste koostamise.
Ilmar Tomusk kõneles “Probleemidest keeleseaduse tõlgendamisel ja rakendamisel”. Keeleseaduse rakendamist kontrollib Keeleinspektsioon. Ühelt poolt peab keeleseaduse puhul lähtuma terviklikust õigussüsteemist, mis toetub eelkõige põhiseadusele, aga ka Vabariigi Valitsuse seadusele, teistele seadustele, alamatele aktidele, riigikohtu lahenditele, Eestis kehtivatele rahvusvahelistele õigustele, Euroopa Liidu ministrite nõukogu määrustele. Esineja tõi igast valdkonnast esile need seadused, mis ühel või teisel moel reguleerivad keeleseaduse toimimisala. Lisaks peab silmas pidama, et õigusruum muutub pidevalt. Teiselt poolt raskendavad keeleseaduse rakendamist sellesse sisse kirjutatud või kirjutamata jäetud probleemid ja nn sanktsioonita paragrahvid. Nt on eesti keele ametliku keelekasutuse aluseks kirjakeele norm. Mis on kirjakeele norm? Seda on raske üheselt määratleda. Kas sõna ametlik hõlmab riigi ja omavalitsuse (allkirjaga) dokumentide kõrval ka päevalehti ja veebilehti? Avaliku teabe seadus nõuab teatud informatsiooni avalikustamist veebilehtedel. Mõlemat liiki lehtede keelekasutuse kohta esitatakse Keeleinspektsioonile iga päev kaebusi. Keeleseaduses võiks olla sõnastus ametlik ja avalik keelekasutus, mis hõlmaks kogu Eesti avaliku teabe. Teiseks näiteks tõi esineja keeleseaduses loetletud valdkonnad, kus riik võib sekkuda erasektori keelekasutusse. Nende hulgas ei ole nimetatud haridust. Seaduse järgi ei saa tasemetunnistust selle omanikult ära võtta. Esineja võttis kõne kokku lausega Keeleseadus on keeruline ja vastuoluline.