Emakeele Seltsi Lõuna-Eesti murdekoosolek

12.04.2005 Tartu Ülikooli Veski auditooriumis

KARL PAJUSALU Salme Nigol keelesaarte uurijana
INGE KÄSI Võru murde sõnaraamat – mis tehtud, mis teoksil
EEVI ROSS “Kuiss vanal Võromaal eleti” ja alguslugu

Raamatu “Kuiss vanal Võromaal eleti” esitlus.

Koosoleku alguses andis seltsi esimees prof Mati Erelt aastakoosolekul 22. märtsil valitud värskele ESi auliikmele Helmi Neetarile üle sellekohase diplomi.

Et seltsi liikmel Salme Nigolil oli hiljuti olnud 85. sünnipäev, alustati koosolekut Karl Pajusalu ettekandega “Salme Nigol keelesaarte uurijana”. S. Nigol on 35 aasta jooksul käinud väiksema või suurema uurimisrühma koosseisus leivude ja lutsi maarahva juures nende keelt uurimas ja talletamas. Esimene ekspeditsioon toimus 1954. aastal, viimane 1989. aastal. Kokku on ta käinud kümnel korral. Keelesaarte teemal on S. Nigol kirjutanud 1963.a Keeles ja Kirjanduses nr 7 ja 1970. aastal ilmunud raamatus “Saaremaast Sajaanideni ja kaugemalegi”. K. Pajusalu ettekande järel meenutaski S. Nigol mitmeid huvitavaid seiku ja tähelepanekuid nendelt käikudelt.

Teisena rääkis Inge Käsi teemal “Võru murde sõnaraamat – mis tehtud, mis teoksil”. Koostatava sõnaraamatu jaoks on materjali kogunud Hella Keem aastail 1963–1986, kuid ei jõudnud seda sõnaraamatuks vormistada. Eriti mahukad kogud on tal Rõuge ja Vastseliina aladelt, mistõttu tulebki sellest Võru murde idaosa sõnaraamat. Välja on jäetud Rõuge lääneosa ning Räpinaga piirnevad Setu alad. Tegemist on 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Võru murdekeelega, mida vaevalt enam Võrumaal kuulda saab. Ülesehituselt sarnaneb koostatav sõnaraamat paljuski “Eesti murrete sõnaraamatu” ülesehitusega. Arvutisse on sisestatud 10 000 murdekeelset märksõna artiklit.

Eevi Rossi ettekanne “”Kuiss vanal Võromaal eleti” ja alguslugu” andis arhiivimaterjalide põhjal ülevaate sellest, millistes oludes toimus Emakeele Seltsi murdekogumistöö aastail 1940–1944. Siis toimusid esimesed murdekogumise võistlused Hella Keema organiseerimisel. Vaatamata ärevatele sõja-aastatele oli H. Keema oskuslik ja entusiastlik tegevus üllatavalt tulemuslik. Töid laekus rohkesti ning kõik need olid väga sisukad ja kirjapanekult usaldusväärsed tänu nõudlikule juhendamisele. Kahjuks jäid mitmed unikaalsed kaastööd viimasel sõjasuvel kadunuks. Peamiselt nendel aastatel Võrumaa kihelkondadest ja Setumaalt laekunud korrespondentide materjalidest ongi koostatud valimik “Kuiss vanal Võromaal eleti”, mida koosoleku lõpus esitleti.

Kauni kujundusega mahukas raamat “Kuiss vanal Võromaal eleti” on etnograafilise sisuga: vanaaegne põllupidamine, loomapidamine, karjandus, vanad ehitused, endisaegsed meeste tööd ja tegemised, endisaegne naiste käsitöö, rahvarõivad ja rõivastumine, muistsed söögid-joogid ning peod ja pühad jne. Raamatut tutvustas toimetaja Mari Must.