Rootsi kirjakultuur uusaegsel Eesti-, Liivi- ja Ingerimaal (EST 82)

Emakeele Seltsi toimetised nr 82

Raimo Raag

Rootsi kirjakultuur uusaegsel Eesti-, Liivi- ja Ingerimaal

Toimetaja Jüri Viikberg

Keeletoimetaja Tiina Hallik

Kujundaja ja küljendaja Else Lagerspetz
Sarja kujunduse autor Sirje Ratso

Trükikoda Pakett

ISBN 978-9916-9822-2-8

Tallinn, 2023
173 lk

Raamat annab põhjaliku ülevaate rootsi kirjakultuurist Eesti-, Liivi- ja Ingerimaal XVI sajandist XX sajandini põhirõhuga Rootsi ajal. Seda aega seostatakse tavaliselt Gustav II Adolfi rajatud Tartu ülikooli, talurahvakoolide asutamise ja Narva lahinguga 1700. Harva pööratakse tähelepanu sellele, mis keeles inimesed – võimukandjatest lihtrahvani – vanasti omavahel suhtlesid. Selle tahu tundmaõppimisele Eesti ja eesti keele ajaloos tahab käesolev raamat rootsi keelest lähtuvalt kaasa aidata.

Raamatu autor on Uppsala ülikooli emeriitprofessor, Eesti Teaduste Akadeemia välisliige, Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis auliige ja Emakeele Seltsi liige. Tema peamine uurimisala on keele- ja kultuurisuhted Eesti ja Rootsi vahel läbi aegade.

Raamatu väljaandmist on toetanud Emakeele Selts, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital ning Eesti Teaduste Akadeemia.

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS
1.1. Töö eesmärk ja varasemad teemakohased käsitlused – lk 9
1.2. Rootsi-mõiste – lk 14
1.3. Rootslased Eesti alal enne Rootsi aega – lk 15
1.4. Keeleolud varauusaegses Rootsis – lk 16
1.4.1. Rootsi keel – lk 17
1.4.2. Ladina keel – lk 19
1.4.3. Saksa keel – lk 21
1.4.4. Prantsuse ja inglise keel – lk 23

2. LÄÄNEMERE PROVINTSIDE TRÜKIKOJAD JA ROOTSIAEGSED TRÜKISED
2.1. Riias – lk 27
2.2. Tartus ja Pärnus – lk 28
2.3. Tallinnas – lk 30
2.4. Taas Riias – lk 32
2.5. Narvas – lk 33
2.6. Rootsiaegne trükitoodang – lk 35

3. ROOTSIAEGNE HALDUS JA SELLE KEELED
3.1. Halduskorraldus – lk 37
3.2. Rootsiaegsed ametnikud – lk 39
3.3. Asjaajamiskeeled – lk 42
3.3.1. Mis keeles kirjutada kuningale? – lk 48
3.3.2. Kohalike võimukandjate rootsi keele osk(amat)us – lk 51
3.3.3. Keelekonfliktid – lk 53
3.3.4. Kolme kohaliku tasandi väikelinna suhtlus keskvõimuga – lk 55
3.3.5. Ühe rootslasest ametniku keelevalikud: Georg Stiernhielm – lk 57

4. ROOTSI SÕJAVÄELASED
4.1. Rootsi garnisoniväed – lk 61
4.2. Rootsi väeüksuste keeleline kirevus – lk 62
4.3. Sõjaartiklid ja väljaõppereglemendid – lk 64
4.4. Väeosade väljaõpe – lk 66

5. ROOTSI KIRIKUELU
5.1. Rootsi kogudused – lk 69
5.2. Rootsi vaimulike dünastiad – lk 74
5.3. Kirikuõpetaja ametikohused – lk 77
5.4. Kirikuraamatud ja nende keel – lk 83
5.4.1. Noarootsi kirikuraamatute keel – lk 86
5.4.2. Ruhnu kirikuraamatute keel – lk 96
5.5. Kirikuõpetajad kirjameestena – lk 102

6. ROOTSIKEELNE JUHULUULE – lk 106

7. MUUD ROOTSI KIRJAKULTUURI SEOSED
7.1. Teadus ja luulekunst – lk 108
7.2. Esimene rootsikeelne romaan – lk 111
7.3. Salmialbumid – lk 112
7.4. Lustmäng-ballett Jõgeva mõisas – lk 112

8. ROOTSIKEELNE TRÜKIS PÕHJASÕJA JA VENE AJAL
8.1. XVIII sajandi trükised – lk 115
8.2. Pietistlik ja hernhuutlik kirjavara – lk 119
8.3. XIX sajandi rootsikeelsed trükised – lk 124
8.4. Rootsikeelse kirjakultuuri teisenemine – lk 125
8.5. Rootsi misjonärid toovad Rootsist kirjavara – lk 127
8.6. Rannarootslaste rahvuslik liikumine – lk 134

9. EPILOOG: ROOTSI KIRJAKULTUUR EESTI VABARIIGIS – lk 139

10. KOKKUVÕTE – lk 144

SAMMANFATTNING: SVENSK SKRIFTKULTUR I ESTLAND, LIVLAND OCH INGERMANLAND UNDER NYA TIDEN – lk 148
Lühendid ja märgid – lk 152
Allikad – lk 153