Aadress:
Roosikrantsi 6
Tallinn 10119
Telefon: 6449331
Faks: 6441800
e-post:
es@eki.ee
Registreerimisnumber:
80075903
Arvelduskonto:
1120045326
Hansapank |
17.
septembril 2002 kuulutasid
Emakeele Selts, Euroopa Liidu Teabekeskus,
Haridusministeerium, Eesti Õigustõlke Keskus ja
Postimees välja
sõnavõistluse, et täita lünki
eestikeelses Euroopa Liidu sõnavaras.
ETTEKANDEKOOSOLEKUD
JA KONVERENTSID:
LAURI KETTUNEN 120
Teisipäeval, 25. oktoobril kell 16 Tartu ülikooli J. V. Veski auditooriumis
MATI ERELT Avasõna
TIIT-REIN VIITSO Läänemeresoome professuuri asutamine Tartu ülikoolis
RIHO GRÜNTHAL Eesti keele eestkostja Soomes
JÜRI VALGE Lauri Kettuse viis tulemist
Muljeid X fennougristide kongressilt Joškar-Olas 15.-21.08.2005
ANDRES HEINAPUU Kes politiseeris Joškar-Ola kongressi?
HELMI NEETAR, VILJA OJA Märkmeid X fennougristide kongressi teaduspoolelt
Avasõna
REET KASIK Ajakirjanduskeel
21. sajandi
alguses
KATHY SARAPUU Päevalehtede
juhtkirjad tekstina
TIIT HENNOSTE Kuidas ajalehed manipuleerivad?
KRISTA LEPPIKSON Kuidas on ja kuidas
võiks.
Keeletoimetaja mõtteid
PILLE PENJAM
tulema-verbi modaalkasutuse kujunemisest eesti kirjakeeles
17.–20. sajandil
SIRLI PARM
Sõnadest veel, juba, alles
ANASTASSIA ŠMÕREITŠIK
Parafaasia- ja kontaminatsiooninähtused
vene-eesti vahekeeles
MARIT VESIAID
Kohanimed Pöide valla idaosas Saaremaal
1933. ning 2004. aastal
KARL
PAJUSALU Salme Nigol keelesaarte uurijana
INGE KÄSI Võru murde
sõnaraamat – mis tehtud, mis teoksil
EEVI ROSS "Kuiss vanal Võromaal eleti"
ja alguslugu
Raamatu “Kuiss vanal
Võromaal eleti”
esitlus.
MATI
ERELT 85 aastat Emakeele Seltsi
JÜRI VIIKBERG Emakeele Selts ja murdekeel
TIIT-REIN VIITSO Emakeele Selts ja sugulaskeelte
uurimine
MARJA KALLASMAA Emakeele Selts kohanimede kogujana
1960–2005
Helju Kaalu õnnitlemine 75. sünnipäeva
puhul kohvikus Strix.
JÜRI
VALGE Keelestrateegia vastuvõtmisest ja
elluviimisest
MARTIN EHALA Kuidas viia EKAS massidesse?
MAIE SOLL Keelestrateegia rakendus muukeelses
hariduses
Sõnavõttudega esinevad Eesti
keelenõukogu liikmed.
KRISTA
KERGE Värske pilk sõnaloomele
SILVI VARE Konversioonist eesti keeles
REET KASIK Nimisõnatüvelistest
tegijanimedest
HELMI
NEETAR Heino Ahvenale mõeldes
HELJU KAAL Kolleegi pilguga Heino Ahvena
tegemistest
Sõnavõtud kolleegidelt,
sõpradelt ja aatekaaslastelt.
JOEL
SANG Paar hüpoteesi Remmeli fenomeni asjus
ARVO EEK Tagasivaatepilk foneetikust Mart
Remmelile
MEELIS MIHKLA Mart Remmel
kõnetehnoloogia
edendajana
ÜLLE VIKS Arvutus, lingvistika ja muu
URVE LIPPUS
Mart Remmel kui katalüst: positivistliku
muusikateaduse peegeldusi Eestis
JAAK VALGE Mõtlev (majandus)mees
JAAN ROSS Mälestusi Remmelist
administraatorina
MATI
ERELT Avasõna
RENATE PAJUSALU, KARL PAJUSALU Tingiv
kõneviis
argivestluses
MATI ERELT, HELLE METSLANG Imperatiivist eesti
keeles
PETAR KEHAYOV Kaudne kõneviis
tüpoloogilisest aspektist
PILLE PENJAM Jussiivist vanas
kirjakeeles
MARIA-MAREN SEPPER Jussiivist
tänapäeva
kirjakeeles
ANNIKA KILGI Eesti
verbivormistiku
kirjeldus 17.–19. sajandil
TIINA ALEKÕRS Isikustamine
reklaamtekstides
ÜLLE MÄLLMANN Sõna
vorm ja
tähendus trükireklaamides
ELVIIRA KÜÜN Mitte-eestlastest
noorte
kohanemine eestikeelses töökeskkonnas
EINAR KRAUT Kõnetehnika
ja
emakeeleuurimine
HEIDO OTS
Ladina tähtede nimetamine teiste keelte
pruugi järgi – kas ehtsus või edevus?
TÕNU
KARMA Hädas
võõrpärisnimedega
URMAS SUTROP Ykescola ~ Ykescole ja Üksküla
TIIT-REIN VIITSO Liivi kvantiteedi- ja
toonisüsteem
ning astmevaheldus
EDUARD VÄÄRI Tõnu
Karma
kultuuritegelase ja livoloogina
VILJA OJA
Läänemeresoome
sõnavaralised suhted keeleatlases
TUOMO TUOMI savu ja sen
itämerensuomalaiset
variantit ja synonyymit
SIRKKA SAARINEN
Mitä Euroopan kielikartasto kertoo
volgalaisten ja permiläisten kielten sanastosta
OJĀRS BUŠS
valk- Latvian paikannimissä
MATTI VILPPULA Murresanakirjat
etnografian tulkkeina
TIIT-REIN VIITSO viht ja saun eri
ilmakaartes
|
|
